Volangid selle kauni naise
jalgadel ja õlgadel,
selle reeturliku kuunaise pilk,
tema kõnnak ja olek nii kõrk.
Ta naeratab mulle,
juba kaugelt kui tuleb-
ma naeratan vastu,
süda hüppamas õnnest.
Kuninganna naeratas mulle.
Tema reeturlik pilk mulle räägib
kauneid valesid
ja ma usun.
Ta saab, mis tahab
ja minust saab õhk,
mida tema ei vaja.
Teine kord ei tee väljagi ta,
kui möödun ma-
naeratan,
mõistmatu pilgu vastu saan.
Kuunaine on külm!
Kui mind kallistab ta,
nii soe tundub ta,
aga seest külm on ta,
kuunaine ta…