***

Vaikuses sajab lund

magavas linnas

jõulutuled,

tõuseb tantsija jalg

ja käsi,

jalal libiseb kleit,

valge nagu lumi

tõmmu tantsijanna seljas.

Vaikselt sajab pehmet

lund,

linn justkui magav,

kinni külmunud,

talveunes,

aga ühes südames

seal põleb leek niivõrd

põletav,

lummuses teda vaatamas

silmapaarid võõrad.

Valges kleidis tantsijanna

südametesse toob soojust

külmas…