***

Mustlaste maale ma rändasin,
see maa asus seal,
kuhu keegi peale minu
minna ei saa…

Kuu paistis nii heledalt,
et suurt ei näinud,
helide naudingust,
oleks võinud surra ma…

Ma tundsin tuult,
aga külma mitte,
mul oli soe,
ma olin seal, kuhu loodud…

Siis keegi võttis mu käe,
tundsin end kindlalt
ja kõrva nii vaikselt ta sosistas:
Siin pole su koht!

Ja enam ei tea,
kus asub mu kaotatud
mustlaste maa,
mis röövitud mult sai…