Autori lepu päevik

Minu esimene folk oli üks suur ikaldus. Kogu aeg üks jama teise otsas. Saime endale lubada tervelt kaks kontserti ja veidi süüa ning siis jäi veel 16 krooni alles kah. Selle raha eest pitsapood mulle aga makarone ja frikadelle ei müünud. Piinlik. Ok. tegelt see folk nii hull ka polnud. Leidus ka palju häid asju, nagu näiteks öine elektromuusika kontsert oli vahva (sai tantsida), palju lõbu pakkus ka ilge paduka käes tantsu vihtuvad folgilised(samal ajal kui me ise lava all kuivas passisime), öine kunstnike perfoormans oli äge (kõigil läks juhe kokku), sai näha mitut sõpra ja lihtsalt lobiseda. Isegi töötoas käisin ja valmistasin endale seebi. Sellise kollase punase rohelise triibulise vildiga kaetud. Patsutasin seda umbes pool tundi. Minu nunnu :) Selline oli siis minu folgikogemus.

nüüd sain ma ka suve maigu suhu. käisime valgjärve ääres puhkamas kaks päeva. pikutasime järve ääres, tegime lõket, telkisime, kuulsime hääli, nägime kalamehi, jõime veini ja võitlesime tuulega. väga lahe oli. mõnus on lihtsalt lesida päikese käes, isegi tukkuda. tahan seda veel teha.

viimane eksam läks päris vastupidi minu ootustele. täitsa halvasti kohe. D+ pole ju hea. aga õnneks see midagi erilist ei muuda.

homme lähen lätti trummi taguma, aga enne pean rääkima. muidu ei saa minna. ma ju tahan teda aidata, aga nii ei saa ju, kui ta kohe ütleb, et ma ei tea, mis tunne see on. loomulikult ma ei tea ju, mul pole seda kogemust, aga minu ideid võiks siiski kuulata. olgu need nii jaburad kui tahes. ma ju tahan ainult aidata.

nii tore, et suvi on juba käes. selliste suurepäraste ilmadega on küll päris piin toas eksamiteks õppida, aga pole hullu. saabki vahepeal õues käia ja päikesel ennast paitada lasta. ujuma peaks ka varsti minema…

mind on rivitrummiansambel ära hakanud tüütama. mulle ei meeldi meie juhi suhtumine. ta kutsub meid proovi, aga tegelikult proovi pole, lubab saata ürituste nimekirja, aga pole seda mitu kuud teinud, teeb meile laulupeo rongkäigul osalemise kohustuslikuks (sest suured rahad on taga), kuigi tegelikult me tahaksime minna oma kooridega. ma ei tea kohe. praegu on küll tunne, et tahaks sellest jamast välja saada, jätta pooleli… nii halb on seal käia, kui kõik on nii organiseerimata. nõme on vaadata pealt, kuidas esinemistel pooled orkestriliikme lihtsalt vihastavad ennast roheliseks, kuna margusel on kõik korraldamata. mõttetu närvipinge.

Mulle meeldib mõelda, et inimesed on ilusad ja head, nad räägivad alati tõtt ja ei tee sulle haiget ilma põhjuseta…

ma olen liiga kriitilise silmaga. jälgin tema iga liigutust ja see teeb mu enda elu liiga keeruliseks. ikka käib seest läbi kibe noot, kui ma näen, et nende põlved on üksteise vastas, kui aknast välja vaadates peab poole kerega teisel seljas elama, kui ta üritab mind segada rääkides teistega korraga ja kõvasti. ja ühel hetkel ma nägin ennast mehena. täpselt samas olukorras ja täpselt samamoodi sellest olukorrast välja tulemas. vaatamata nendele tähelepanekutele ma ikkagi tundsin, et temaga on täiesti võimalik ja kohati üsna tore koos pidutseda.

vahepeal mõtlen, et peaks hakkama suitsetama ja jooma. seltskonna mõttes. mulle on väga palju ette heidetud, et ma olen nii vaikne ja tagasihoidlik ja üldse ei räägi millestki. äkki see aitaks. siis ei peaks vähemalt üksinda toas passima ja näppu imemea, kui teised väljas suitsetavad (teistega kaasa minna lihtsalt niisama passima oleks ka imelik…mulle tundub vähemalt) või ei kutsuta mind tubliks lapseks, kui ma alkoholi asemel limonaadi ostan. aga ma tean, et ma tegelikult ei hakka neid asju tegema. see oleks mõttetu ja minu põhimõtetele vastukäiv.

ma ei saa aru, miks ma sellest üle ei suuda olla!!!

nii kuradima raske on iga kord…

enesepiinaja olen ilmselt…

hullud mõtted

üksinda on siin kuidagi üksik olla. natuke igav isegi, sest hetkel pole filmivaatamise tuju kah. istun tekk ümber arvuti ees ja ootan, et heleroheline sokk, mis sattus tee sisse( mina küll ei tea kuidas…(A)) nüüd ära kuivaks. senikaua ilutseb minu vasakus jalas tumeroosa sukk ja paremas jalas heleroheline sokk. mulle täitsa meeldib :)

täna läks jälle torusiil tööle. külmaga ummistuvad kõik asjad ära. kaasa arvatud ninad. õnneks jõudsin enne suurema uputuse tulemist kõik nõud ära pesta.

täna õhtul lähen metsarahva spordipäevale. kostüümi veel pole. kaalun konnamaski kandmist. soojad talveriided on juba pakitud. nüüd peaks isa ka varsti mulle järele tulema.

nii mõnus on aeg-ajalt oma kappi korda teha ja tuba koristada. praegust võiks ka tolmuimejaga vaiba üle tõmmata, aaaga ma ei hakka üle pingutama. ma tegelikult pole ju mingi puhtusemaniakk. ja pealegi pimedas pole saepuru üldsegi näha onnjuu :P

Armastan sind kaugelt,
kui ma armastan sind kaugelt.
Kui ma armastan sind kaugelt,
siis haiget sa ei saa.

Armastan sind kaugelt,
kui ma armastan sind kaugelt.
Kui ma armastan sind kaugelt
ja jää on katnud maa.

Vaiki vaikselt oma sõrast, soojusest,
kuulan hommikutel sest kuu loojudes.

Armastan sind kaugelt,
kui ma armastan sind kaugelt.
Kui ma armastan sind kaugelt,
siis kaugel pole sa.

Armasta mind kaugelt,
kui sa armastaks mind kaugelt.
Palun armasta mind kaugelt,
kui jää on katnud maa.

Armasta mind kaugelt,
palun armasta mind kaugelt.
Ja ma armastan sind kaugelt,
nii vähe palju kui ma saan.

(Dagö)

Tänavune aastavahetus oli minu kõige ägedam. Ilmselt on kõige olulisem see, et ma olin koos toreda seltskonnaga ja mul polnud igav. Parimad hetked olid aga keskööl raekojaplatsil. Õnne ja armastuse hetked :)

Õnnelikku uut aastat kõigile!!! :)

täitsa lõpp! mul olid suured plaanid essee kirjutamisega, aga selline motivatsiooni puudus on. üldse ei liigu asi edasi. kirjutasin kahe tunniga ühe lõigu valmis ja nüüd, kui ma selle läbi lugesin, ei tundu ta üldse sellisena, nagu ma seda mõtlesin. aga kustutama ei hakka. liiga suur töö oli. jääb lootus, et äkki õppejõule meeldib :P loodan poole ööga essee ikkagi ära teha. homme nagunii jälle ei viitsi ja siis läheks liiga kiireks kah.

Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen sulle, kes oled sina. Kogesin seda enda peal. Ei kehtinud. Küsi minult, kes ma olen, ja ma ütlen sulle ise. Vähem klatši, rohkem tõde.

Sellel nädalal oli palju erinevaid tundeid - armastust, vihkamist, rõõmu, kurbust, nördimust, segadust.

Ma armastan armastada…