Autori distracted päevik

Reality check!
One, two…
What you gonna do if reality hits you?

Eilsest peale valutab pea. Selline vastik lõikav valu on sees. Aga noh, mis teha! Kõrvaklapid pähe ja valutame siis vastu. Aga tegelikult läks asi päris vastikuks ja ma ei läinud täna eriala tundi ka. Pole mõtet, sest ma tean seda, et kui mul midagi häirib mängimise juures siis on suhteliselt mitte väga tore. Peab vara magama minema. Hea nali muidugi! Millal läksin mina viimati vara magama? See oli vist ükskord peale laulupidu, kui terve päev oli jalgade peal käidud ja hiljem vihmas koju mindud. See oli sama hea kui suvel siit helsingisse kõndida. Kergelt saad märjaks küll. Siis tuli hiljem uni peale küll, samamoodi nagu talveuni karu maha murrab. Omad vitsad peksavad nagu nad ütlevad. Aga tegelikult on jõle raske küll. Õppida võiksin küll rohkem enda arvates. Mul oleksid kõik ehk viied ja ainult üks või kaks nelja. Aga tegelikult ei ole ma endale sõjaväe režiimi peale pannud. Vara ärkad, hilja jõuad ja ei puhka vaid õpi edasi! Sõjaväes saavad nad korralikult süüa vähemalt!

Reality check!
One, two…
What you gonna do if reality hits you?

Eilsest peale valutab pea. Selline vastik lõikav valu on sees. Aga noh, mis teha! Kõrvaklapid pähe ja valutame siis vastu. Aga tegelikult läks asi päris vastikuks ja ma ei läinud täna eriala tundi ka. Pole mõtet, sest ma tean seda, et kui mul midagi häirib mängimise juures siis on suhteliselt mitte väga tore. Peab vara magama minema. Hea nali muidugi! Millal läksin mina viimati vara magama? See oli vist ükskord peale laulupidu, kui terve päev oli jalgade peal käidud ja hiljem vihmas koju mindud. See oli sama hea kui suvel siit helsingisse kõndida. Kergelt saad märjaks küll. Siis tuli hiljem uni peale küll, samamoodi nagu talveuni karu maha murrab. Omad vitsad peksavad nagu nad ütlevad. Aga tegelikult on jõle raske küll. Õppida võiksin küll rohkem enda arvates. Mul oleksid kõik ehk viied ja ainult üks või kaks nelja. Aga tegelikult ei ole ma endale sõjaväe režiimi peale pannud. Vara ärkad, hilja jõuad ja ei puhka vaid õpi edasi! Sõjaväes saavad nad korralikult süüa vähemalt!

Tahan, et kõik oleks hästi
minu ümber ja minu sees.
Aga vahel üsna tihti
mu süda raske, silmad vees.

Ajeee! EGA esimest korda ja loodame, et saab toredaks traditisooniks. Ehk Eesti Gospelmuusika Auhinnad. See aasta ei saanud esimese korra puhul ju priisata kategooriatega ja nominentidega. Kategooriaid oli neli ja igas neist neli nominenti.
Aasta parim artist, plaat, esitlus ja lugu. Ja Joel pani bändiga kaks kohta kinni. Jee! Üldiselt oli üks väga hää kontsert.
Praegu ma midagi muud ei kirjutaks eriti.

Lihtsalt olge positiivsed ja naerge ja olge need, kes te olete!
Ja näiteks ärge tehke nalja, kui see ei tule südamest. Sest see on lame ja paistab läbi. Don’t go with the others flow!:)

Täna oli niisiis väga mittemidagierilist päev. Praktikat tehti jälle trennis. Kooris oli muidugi Aarne jälle vaimuüllitisi täis. Hea näide oleks ehk ühel noodil lauldud lause: ahv istus kohvikus sohva peal. Ma ei ütle midagi. Aga noh, mis teha?!

Kui peaks leiduma keegi,
kellele ma ei meeldi,
siis peab lõppema see.
Ma ei anna armu neile,
kes on mu vastu eksind.
Olen Jumal teile,
kui sa küsid miks..
Olen loodusekroon,
olen maailmavalgus,
olen A ja O,
olen elu algus!
Messias! Olen Messias!

mmmm..Isa Gorion.

Eilne päev oli kohati tavaline kui mitte imelik. Aga noh, mis teha!
Koolis oli tavaline ja täna on selline veidike mõttetu päev siin. Eile andsid trenni praktika tegijad jälle. Aga seekord naiskonnast kaks tüdrukut. Nad olid toredad. Kui v.a muidugi see, et me pidime hiljem koju jooksu tegema iga asendi pealt, mis võimalik. Alustades jooksu nii selili asendist kui ka põlvili ja kätekõverduse asendist jne. Päris hea. Ja täna peaks tavaline trenn olema. Ja solf..ja õhtul veel koor. Õnneks juhtub igakord nendes tundides midagi. Aarne ütlused on juba omaette fruktid. Me ometigi räägime siin ju sanitaarmaksimumi leiutamisest laulmise juures. Vot nii.
Ahjaa, ja inimeste kahepalgelisus tuleb eriti välja siis, kui kaks sõpra üksteise vastu tülli pööravad. Mitte, et mina otseselt aga see on nõme, et siis hakatakse kohe kõigile rääkima mis sulle tema juures ei meeldi.

Terve tuloa!

Maailma kõige kaunim vaade sai nähtavaks minu kooli kolmanda korruse klassist number 34. Just sellest aknast mis on tondi poole. Sest lund sadas ja majade vahelt paistis päike hästi natukene. Ja see päike kumas läbi raagus oksadele sadanud lume. Ja seda sai vaadata ainult kaks minutit. Aga noh. Tavaline koolipäev. Mäng oli täna ja me jäime haledalt 2:0 alla. Aga juhtub. Järgmine nädal läheb paremini. Tahtsin hiljem raamatukogust raamatut saada aga see oli kinni juba pandud, kui ma sinna viis minutit peale sulgemist jõudsin. Niisiis kõndisin koju 10 minutit oma kompsudega.

Kas ma lasen ennast vooluga viia või üritan ujuda ka. Aga kohale ei jõua ma iial, kui ei viitsi end pingutada. Hoopis lihtsam on olla niisama, teised vastutavad minu eest. Juba jälle on kõigil pistmist, mida otsutan või mida ma teen. Mul on ka oma mõtted ja soovid, tahan leida just oma tee. Aga kui pisut ujuda proovin, juba tiritakse kaldale. Tahan otsida, ma tahan leida oma tee. Tahan kõndida kuni ükskord jõuan pärale. Las ma üritan ka veidi, kui saan haiget siis tean mille eest. Enne mind ju nii mõnigi leidis elu mõtte raskuste seest. Mul on teada kuhu ma suundun ja ka see kus viib minu tee. Arvan tõesti, et teistesse ei puutu, millist teed pidi jõuan pärale.

Tervist! Olen Herr Laiskus! Ei noh, päriselt ma oleks täitsa tore inimene, kui ma viiitsiksin rohkem! Aga ei viitsi ja kiire on nii või naa. Nädala jooksul on minu katuse all elavate inimeste arv kolmelt neljalt tõusnud kuuele. Aga hea asi selle juures on see, et kodus on pidevalt süüa.(tavaliselt kui ma veedan päeva 7.30 kooli minnes ja koju jõudes ca 21.00 ja selle juures söömata, siis tulen ma koju ja siis pole ka sooja toitu:(). Aga jeeh. Kõik läheb ikka vana rada pidi. Kool, viiul, klaver, laulmine, trenn, mäng, kontsert jne. Frau Nora küsis alles reedel minu käest, et miks ma käin mänge vaatamas ja so called aega raiskamas sellega? Ma ei osanud alguses vastata sellele aga nüüd ma vastaksin küsimusega! Miks te raiskate oma aega mingile instrumendile või trennile või mingile huvialaringile? Vot nii. Täna käisime Rakveres. Enne minekut tuletasime meelde oma vanad Herr Paju, Herr Sassi ja Herr Igori. Nendega oli mingi teema. Igaljuhul võitsime 3:1. Noh, kolm null oleks küll rohkem rahuldanud ja Afka oli peale mängu ka suhteliselt mitte rahul. Kusjuures Rakvere kapten murdis mängu ajal blokki hüpates ja valesti maandudes jalaluud vist. Igaljuhul ta kukkus ja siis hakkas valušokist tõmblema. Kristi(meie meeskonna arst) läks siis appi kohe. Ja kiirabi tuli ka kohale kui mees oli juba rahunenud. Ta lamas otse meie ees kui talle süsti tehti ja ega see väga meeldiv polnud. Muidugi oli natuke kahtlane kaasa elada, kui sul ees lamab selline mees, kes soovib kogu hingest olla platsil ja mängida. Aga saime üle. Ja homme on meil NIII TÄHTIS MÄNG, et vähe ja sellest oleneb see, kas me saame FINAAAAL FOUURII või mitte. Ja mina olen prooooovis samal ajal! Ohjah.

Mu organism suri eile välja.
Peale kooli läksin trenni ja siis jõudsin koju. 15 minutit magasin ja jooksin viiulisse. Seekord oli teemaks taas minu väike sõrm mis on viimased seitse aastat parandamatult mustalt mänginud. Ma ei pidanud enam vastu. Ma ei jõua teile rääkida enam seda, et mul on neljas sõrm(väike sõrm, viiulis neljas) nii väike. Tõsiselt väike ja ma pean tõesti kogu kehaga pingutama, et sellega mängida. Ma olen ennast nii palju parandanud ja kui te veel tagant ka sunnite siis ma rohkem ei jõua. Igaljuhul tulin ma siis tunnist 20 minutit enne lõppu ära. Läksin koju. Istusin arvuti taha, et oma esitlus ära lõpetada aga uni murdis mu maha. Magasin kaks tundi ja siis jõudis koju ema. Sõin kaks kommi ja istusin arvuti taha, et siis hakata lõpetama oma esitlust aga uni murdis jälle maha. Järgmine hetk ärkasin ma, et ööriided selga panna ja uuesti magama minna. Täna magasin veel sisse ka. Jah. Horoskoop ütles ka, et ma ise piitsutan ennast.

Täitsa tore päev oli täna kui va see, et mu ninasõõrmed külmusid kinni esimesest sisse hingamisest. Ja mul oli tunne, et mina saan neelupõletikust lahti aga see oli ainult tunne.
Koolis oli ka külm aga kirjatehnikas paistis mulle päike otse pähe ja siis oli soe. Keemiasse ei suhtunud ma väga tõsiselt ja sellepärast läks ka töö suhteliselt mitte hästi.
Trenn oli aga väga vahva. Meie mäng lõppes aja puuduse tõttu 2:2 viigiseisuga geimide suhtes. Kohati mängisime isegi väga hästi.
Solfi ma ei jõudnud kuna mul oli täna aldieriproov kust ma olen alati viilinud solfi tõttu. Aga õnneks oli laulmas tore.
Kodus on soe ja nüüd lähen ma magama ka. Mis siis, et ma olen varustatud suure kuhjaga riietest. Väikestele lastele juba öeldi, et vaadake eskimo tuleb..tähendab Doris! Muhuhuhuh.

Täiesti juhuslikult kuulsin täna kuidas teised olid inglise keeles rääkinud lõpukirjanditest. Õpetaja rääkis, kuidas oli kui tema seda tegi jne. Aga ta oli öelnud midagi sellist, et pealkirjad on kas kirjanduslikult seotud, mõni mõttetera, meedia teemal või siis meedia ja sport. Viimase teema kohta rääkis, et see oleks nagu päästerõngas neile, kes kirjanduses nii tugevad ei ole. Millegi pärast sain ma sellise arvamuse peale natukene vihaseks. Hiljem arutasin emaga ja tema oli minuga samamoodi ühel meelel.
Ma ei tea miks aga kõikidel on välja kujunenud enam vähem üks mõte sportlaste poole pealt - sportlased olid trennis kui Jumal aru jagas.
Mul on tunne, et sportlased on just see kõrgem kiht arvestades ’targem annab järele’ mõtet. Puutudes kokku normaalsel tasemel päris paljude sportlastega, pole kordagi kuulnud nende suust midagi sellist a’la ’matemaatikud tegelesid olümpiaadiks ettevalmistumisega, kui kõrgemad väed jagasid füüsilist arengut’.