Autori Grisha päevik

ei leia ma endas enam jõudu, et edasi minna. veidi enam kui nädal on jäänud matemaatika eksamiks ja mina teen kõikke muud kui lahendan matemaatikat. ma istun teotult, mõtlen mõtteid, mis on juba ammu ära mõeldud. oma mõttes viibin tulevikus, mis mind peaks tabama ühe kahe kuu pärast…siis kui kool on läbi. ma pean ennast ju kokku võtma, pingutama…kuid jõud on otsas. mul ei tule enam und kui heidan voodisse puhkama, pea valutab pidevalt, söögiisu suureneb iga päevaga ja keskendumisvõime puudub. mida ma jaman…ma ei saa ju seda endale lubada…ei mitte praegu, kahe kuu pärast võin teha mida tahan, kuid täna pean edasi minema. ….ma olen ju lõppusirgel.
nii tänased õpingud: mata, inka, majandus, geo, vene. ja lähebki lahti…

mõelda vaid, et nädala pärast asun ma Norra poole teele. ma saan jälle minna ja vallutada maailma…sellest olen ma küll puudust tundnud. rändamine….hing ihkab seda. mitte, et mulle ei meeldiks minu pisikene Eesti, aga…..vahepeal peab ära käima ja vaatama kuidas mujal on.
pühapäeval kuulasin ma juhuslikult R2 ja sealt tuli täiesti juhuslikult selline saada, kus üks naine rääkis oma reisikogemustest Uus Meremaal. tema jutt pani ka minus liikuma teatud mõtted. äkki ledsin, et võib-olla võiks tulevase Austraalia reisiplaani vahetada hoopiski Uus Meremaa vastu?!? See oleks täiesti kaalutav mõtte, aga ometigi on mul selleni aega, sest enne tuleb aastake euroopas pisut tööd teha, et lennupilet Austraaliasse või siis UM kinni maksta. Tegelikult mõtlesin ma korra juba selle aasta septembris minna, sest lihtsalt võimatu on jääda ükskõikseks, kui lugeda trip.ee-s neid kuulutusi, kus otsitakse reisikaaslasi aastaks austraalia reisidele.

Ma olen üksi kodus, aga ma ei tunne end üksikuna. uskumattu kui hea kaaslane ma iseendale võin olla! kui teised kodust ära läksin võtsin ma venna auto ja sõitsin oma viimase 50 krooni eest ringi. oh kui hea see oli.
äsja lõppetasin ühe filmi vaatamise - TOSKAANA PÄIKESE ALL. see film meenutas mulle mu kirge reisimise vastu. ma tahaks jälle asuda teele, avastada uusi kohti, kohtuda uute inimestega, kes mind kunagi varem näinud ei ole, rääkida eesti keel ja keegi ei mõista sind. tahaksin võõrsile!!! muide selles filmis mainiti korra ka poola keeles tere - dzenkuje. jällegi hakkasid elama mu silmis möödunud suve mälestused. WOJCIECH ja tema armas perekond. mulle meeldib meenutada! Õnneks pole enam palju jäänud …peagi võin pakkida oma seljakotti ja minna… .
Aitab unistamisest.

Jällegi elasin üle ma järjekordse koolipäeva ja jõudsin koju. ja nagu tavaliselt tulin kohe arvuti taha. esmalt avasin oma hot´i, aga asjatult….ta ei kirjutanud…. .
Nüüd kuulan muusikat, vaieldamatult lemmikut laulu puede ser!…see on tõest hea lugu. oeh, suvi meenub! Hispaania! … ja mida ma näen - D. msnis ja tal on nimeks NO PUEDE SER!…milline kokkusattumus. Saatus mängib meiega! …aga rääkima ei hakka meist kumbki - liiga võõrad oleme…nüüd. Külm ja karm talv on meie vahelt läbi jooksnud … .