Autori lepu päevik

Minu esimene folk oli üks suur ikaldus. Kogu aeg üks jama teise otsas. Saime endale lubada tervelt kaks kontserti ja veidi süüa ning siis jäi veel 16 krooni alles kah. Selle raha eest pitsapood mulle aga makarone ja frikadelle ei müünud. Piinlik. Ok. tegelt see folk nii hull ka polnud. Leidus ka palju häid asju, nagu näiteks öine elektromuusika kontsert oli vahva (sai tantsida), palju lõbu pakkus ka ilge paduka käes tantsu vihtuvad folgilised(samal ajal kui me ise lava all kuivas passisime), öine kunstnike perfoormans oli äge (kõigil läks juhe kokku), sai näha mitut sõpra ja lihtsalt lobiseda. Isegi töötoas käisin ja valmistasin endale seebi. Sellise kollase punase rohelise triibulise vildiga kaetud. Patsutasin seda umbes pool tundi. Minu nunnu :) Selline oli siis minu folgikogemus.

nüüd sain ma ka suve maigu suhu. käisime valgjärve ääres puhkamas kaks päeva. pikutasime järve ääres, tegime lõket, telkisime, kuulsime hääli, nägime kalamehi, jõime veini ja võitlesime tuulega. väga lahe oli. mõnus on lihtsalt lesida päikese käes, isegi tukkuda. tahan seda veel teha.

viimane eksam läks päris vastupidi minu ootustele. täitsa halvasti kohe. D+ pole ju hea. aga õnneks see midagi erilist ei muuda.

homme lähen lätti trummi taguma, aga enne pean rääkima. muidu ei saa minna. ma ju tahan teda aidata, aga nii ei saa ju, kui ta kohe ütleb, et ma ei tea, mis tunne see on. loomulikult ma ei tea ju, mul pole seda kogemust, aga minu ideid võiks siiski kuulata. olgu need nii jaburad kui tahes. ma ju tahan ainult aidata.

nii tore, et suvi on juba käes. selliste suurepäraste ilmadega on küll päris piin toas eksamiteks õppida, aga pole hullu. saabki vahepeal õues käia ja päikesel ennast paitada lasta. ujuma peaks ka varsti minema…

mind on rivitrummiansambel ära hakanud tüütama. mulle ei meeldi meie juhi suhtumine. ta kutsub meid proovi, aga tegelikult proovi pole, lubab saata ürituste nimekirja, aga pole seda mitu kuud teinud, teeb meile laulupeo rongkäigul osalemise kohustuslikuks (sest suured rahad on taga), kuigi tegelikult me tahaksime minna oma kooridega. ma ei tea kohe. praegu on küll tunne, et tahaks sellest jamast välja saada, jätta pooleli… nii halb on seal käia, kui kõik on nii organiseerimata. nõme on vaadata pealt, kuidas esinemistel pooled orkestriliikme lihtsalt vihastavad ennast roheliseks, kuna margusel on kõik korraldamata. mõttetu närvipinge.

Trummiproov - Pirogov - Zavood - Alasti Emajões - Genialistide Klubi - Mittemagamine ……… Hansapäevad on tulekul.

Uued: Tõnn, Mario, Lauri(Laura) ja Raido(Raida)

käisime just ujumas. vesi oli väga soe, ujusime peaaegu et kahekesi(alguses olid võrkpallurid ka ;)) naer oli kohati vist nii kõva, et kajas teisel pool järve veel tükk aega :P, mis teha, kui keset järve tekib isu heast peast naerda… ja ega need leidmata laibajutud ka eriti vaiksemaks naeru ei võtnud :) (väljamõeldis loomulikult, laibad on kõik leitud :D). aa, selle suhteliselt lühikese supluse käigus jõudsid tuttavad poisid registreerida, et mul oli sõbranna kaasas. koju jõudes kohe msnis pärisid…on alles uudishimu ;)! toas tervitas meid meeldiv ahjukana lõhn…maitsmise jätame homseks :P

päev oli suhteliselt viljakas. jõudsin 12 lk konspekti läbi lugeda ja mõnede autorite teoseid meelde tuletada. selle kõrval jäi loomulikult aega ka päevitamiseks, teleka vaatamiseks, maasika-jäätise kokteili tegemiseks, maasika-jogurti koogi söömiseks… isegi kella poole üheksane ärkamine ei mõjunud hullult (tavaolukorras oleksin 11-ni põõnanud). ega see eksaminärv ilmselt ei lasegi mul poolt päeva maha magada…

Just hetk tagasi ilmutas mulle ennast järjekordne suve märk(peale sooja ilma ja päikese) - herilane oli toas. Õnneks nüüd teda enam ei ole. Vähemalt elusast peast mitte. Sellest, et inimesed igatsevad suve, sain ka hetk tagasi teada. Õde on endale seina peale pannud üksteise otsa lipikud, kus on peale kirjutatud mitu päeva on kooli lõpuni aega. Mina aga ei tahakski nii väga veel koolist lahkuda. Kui ma lahkun, siis juba igaveseks :( Ei taha veel….

w-l tuleb juuni keskel nii palju esinemisi, et eventsidesse mahtusid väga napilt ära. Väga Hea!!! Pean endale nüüd trajektoori paika panema…

Tahan endale terve kapitäie kingi osta!!!

Täna proovisin siis kah esimese sooja päikese ära. esipoole kehast suutsin ära põletada(nagu alati alguses), aga küll see kipitus läheb paari päeva pärast mööda :P

Ja muide, täna on AIDSi ohvrite mälestamise päev. Eestis on hukkunuid u üle 4000…Ei oska selle kohta eriti midagi arvata. Mul pole kedagi tuttavat täna mälestada… Isa ütles tänase päeva kohta, et mõttetu üritus. Miks AIDS peaks olema suurem haigus kui näiteks gripp, tuberkuloos, kopsupõletik, vähk??? Inimesed surevad ju ka nendesse haigustesse… Siis võiks juba iga haiguse kohta ühe päeva teha… Samas mõtlesin, et isal on päris õige jutt, sest AIDS on ju ikkagi ärahoitav haigus, aga näiteks vähki ei saa ju kuidagi tagasi hoida. Kahju on ainult neist lastest, kes on sündinud koos HIV nakkusega, sest nemad pole ju milleski süüdi…