Autorite päevikud

imelikud on need telefonik6ned enne ärkamist. ehk siis lugu sellest, et ei ole v6imalik tegelikult mitte midagi ette planeerida viimasel ajal ehk kuidas ma täna tööl käisin. olen suht väsinud ja tylpinud, kuigi peaksin olemå yks 6nnelikeimast jne.

Minu Kodu om mulle väga oluline ja mul on siin väga hea olla, Aga kallid inimesed, s6brad ja tuttavad, kas am v6iksin teilt midagi paluda?
Nau ma juab ytlesin on mulle mu kodu väga tähtis v6iks isegi öelda, et yks kindlamaid asju minu elus. Pyyan hoida siin korda ja puhtust. Viimasel ajal on siin olnud vist liiga palju inimesi ja olen märganud, et nende endajärelt koristamine ei önnest eriti. Palun, kas te v6iksite hoida minu kodu sama moodi, kui enda oma. Pole vist palju palutud, kui enda järelt m6ned tassid, klaasid, taldrikud, pannid, potid peseksite. T6esti ma ei tunne end n6udepesumasinana, eriti mitte veel täna. Aga täna peale selle avastasin veel, et kui v6tate midagi riidekapist, siis pange see sinna palun ka tagasi, mitte ärge visake p6randale laiali.

üksinda on siin kuidagi üksik olla. natuke igav isegi, sest hetkel pole filmivaatamise tuju kah. istun tekk ümber arvuti ees ja ootan, et heleroheline sokk, mis sattus tee sisse( mina küll ei tea kuidas…(A)) nüüd ära kuivaks. senikaua ilutseb minu vasakus jalas tumeroosa sukk ja paremas jalas heleroheline sokk. mulle täitsa meeldib :)

täna läks jälle torusiil tööle. külmaga ummistuvad kõik asjad ära. kaasa arvatud ninad. õnneks jõudsin enne suurema uputuse tulemist kõik nõud ära pesta.

täna õhtul lähen metsarahva spordipäevale. kostüümi veel pole. kaalun konnamaski kandmist. soojad talveriided on juba pakitud. nüüd peaks isa ka varsti mulle järele tulema.

nii mõnus on aeg-ajalt oma kappi korda teha ja tuba koristada. praegust võiks ka tolmuimejaga vaiba üle tõmmata, aaaga ma ei hakka üle pingutama. ma tegelikult pole ju mingi puhtusemaniakk. ja pealegi pimedas pole saepuru üldsegi näha onnjuu :P

ma pole kaks nädalat koju jõudnud ja nüüd, kui ma siis lõpuks sain mahti tulla, olen ihuüksi. kõik on ära. harjumatu. tahaks hullult rääkida ja kuulda kõigest, mis juhtunud minu äraolekul, aga võta näpust. ei saagi. kohe vähemasti mitte. ma tunnen juba, kuidas igasugu asjad kuhjuvad mu sees. tahaks lihtsalt lobiseda õhtu otsa pingevabalt täiesti tühistest asjadest. ma ei taha olla pidevalt asjalik ja ajada mõistlikku juttu. tahan lõõgastuda, öelda välja iga oma totaka mõtte ja idee. kodus saan ennast maha laadida. lihtsalt olla. selles mõttes on mul tohutult vedanud, et ma ei pea kogu aeg selle linnaelu sees olema. ma saan sealt ära põgeneda. päris koju.

kirjutasin koju sõites bussis meeldib/ei meeldi nimekirja. esimene pool tuli väga väga pikk võrreldes teisega. nii peabki olema.

kahemeetristega koibik elas vist juba mitu päeva mu kinga sees aknal. tulin koju ning ta astus välja. nüüd olen üksi.