Autori lepu päevik

üksinda on siin kuidagi üksik olla. natuke igav isegi, sest hetkel pole filmivaatamise tuju kah. istun tekk ümber arvuti ees ja ootan, et heleroheline sokk, mis sattus tee sisse( mina küll ei tea kuidas…(A)) nüüd ära kuivaks. senikaua ilutseb minu vasakus jalas tumeroosa sukk ja paremas jalas heleroheline sokk. mulle täitsa meeldib :)

täna läks jälle torusiil tööle. külmaga ummistuvad kõik asjad ära. kaasa arvatud ninad. õnneks jõudsin enne suurema uputuse tulemist kõik nõud ära pesta.

täna õhtul lähen metsarahva spordipäevale. kostüümi veel pole. kaalun konnamaski kandmist. soojad talveriided on juba pakitud. nüüd peaks isa ka varsti mulle järele tulema.

nii mõnus on aeg-ajalt oma kappi korda teha ja tuba koristada. praegust võiks ka tolmuimejaga vaiba üle tõmmata, aaaga ma ei hakka üle pingutama. ma tegelikult pole ju mingi puhtusemaniakk. ja pealegi pimedas pole saepuru üldsegi näha onnjuu :P

ma pole kaks nädalat koju jõudnud ja nüüd, kui ma siis lõpuks sain mahti tulla, olen ihuüksi. kõik on ära. harjumatu. tahaks hullult rääkida ja kuulda kõigest, mis juhtunud minu äraolekul, aga võta näpust. ei saagi. kohe vähemasti mitte. ma tunnen juba, kuidas igasugu asjad kuhjuvad mu sees. tahaks lihtsalt lobiseda õhtu otsa pingevabalt täiesti tühistest asjadest. ma ei taha olla pidevalt asjalik ja ajada mõistlikku juttu. tahan lõõgastuda, öelda välja iga oma totaka mõtte ja idee. kodus saan ennast maha laadida. lihtsalt olla. selles mõttes on mul tohutult vedanud, et ma ei pea kogu aeg selle linnaelu sees olema. ma saan sealt ära põgeneda. päris koju.

kirjutasin koju sõites bussis meeldib/ei meeldi nimekirja. esimene pool tuli väga väga pikk võrreldes teisega. nii peabki olema.