Autori helipiisk päevik

Meel kraabib silmist - PIME!

Muusika , mis kirjutet hingest…

Mädanevaid lõhnu tekitab pinges.

Kaotatud uskumised, kadunud IME.

Nüüd ehk alles näen, sest olin pime.

Nüüd ehk alles kuulen, sest olin kurt. 

Täna ma nutan.

See on see tunne, kui pisarad voolavad silma sisse ja vaikselt-vaikselt nirisevad mööda naha sisepinda alla varvaste mägiste tippudeni. Just vaikselt-vaikselt hellitades ja samas valu paitamises…  

Rohkem mõistmist ja rahu vajab see maailm. Rohkem Inimesi inimeste seas. Ajalugu on keeruline keerutus ajas. Oluline on see, kes me praegu oleme. On öeldud, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta… Kes aga minevikku vaid mäletab…. Kas siis on võimalik tulla paremal tulevikul? Ja see on üldsegi teema, millest rääkida tegelikult ei tahaks…

Kõik see, millest ei räägita, väsitab mind. Ma ei tea enam, kas suudan. Võibolla olen hoopis kellegi tee peal ees.. Ja ma ei taha olla see mees.

Mis toob aeg? Miks ootan?

Ma tean vastust. Aga võibolla on küsimused valed.

Sest armastan.

Iga tegemine, kus ma ma pean vastu tahtmist käituma halvasti või tegema asju, mis …. See hävitab mu südame. Nii vaimselt kui füsiliselt. Aga kui seda on vaja… Eks ma siis hävitan ennast.

Sest inimesed saavad aru sellest, kui nad on millestki ilma jäänud, aga ei oska kunagi hinnata seda, mis neil on olemas.

“Ainult lapsed teavad, mis nad otsivad,” sõnas väike prints. “Nad kulutavad palju aega ühe kaltsunuku peale ja see muutub väga tähtsaks, aga kui see neil käest ära võetakse, siis nad nutavad…”

Inimene kes, nutab sisemiselt, võib uppuda. Kes rõõmustab sisemiselt, saab Päikese sisse. Ma ei taha uppuda. Ma oskan ujuda. Ma tahaksin rohkem pahane olla… aga see kipub kõik kurbuseks muutuma. Minema kõik see kurbus. Ei taha. Päike…

Vaatasin üht filmi. Esimest korda ma ei suuda midagi asjalikku öelda. Aga tean üha kindlamalt.Maa on hingevalu planeet… nii ütles üks tark naine. Ma ei oskaks enam lihtsamalt ja täpsemlat öelda. Täna öösel võtan ma kaissu oma päikese ja luban kõige olemise nimel, et ma ei reeda… Ükskõik, mis saab..