Kui inimestes maailm keerleb, kas siis peaks otsima keskpunkti selles või hoopis jälgima ääri… et siis ühel hetkel hüpata? Pisut kummaline on jälgida oma lähedasi ja tunnistada, et end nii ja naa. Maailm on Ring.. seda võin nüüd öelda oma lähedaste kannatamiste sees. Kõik ringleb… “Oh miks küll kõik ringleb.. mis ma teinud olen valesti?” Ei olegi midagi valesti teinud. On lihtsalt tehtud nii ja naa. Las ringitab. Alguses ei saa aru, siis ajab südame pahaks… ja siis otsitakse väljapääsu. Pääsulind…. lenda…. Ja tule tagasi mõistmises, elutargana…