Autori clearice päevik

Suur aitäh!! Kujundus on jälle kord (minu meelest) äärmiselt positiivne ja lihtsalt armas:).
Eile hommikul olin, nagu lubatud, kell 9.00 Sakala ees. Ilma bussita. Nägin mingeid meie 7.-8. klassi poisse, aga mitte tšelliste. Siis märkasin Leichterit ja Martin tuli kaa ja rahunesin.
Bussisõit oli õudus; terve buss väikseid kartulikrõpsude ja coca järele haisvaid karjuvaid väikseid poisse täis. (Ingrid oli dirigent ja kaasas, nagu ma teada sain; ja nagu kallis klassijuhataja teada sai, mängin ma ka tšellot. Või noh, mängin…) Uhh. Ja juht oli muhe, aga ei leidnud Tartu Õpetajate Seminari üles; Ellerisse kaa tiirutas.
Fest oli kuidagi uimane; prominendid on kõik akadeemjasse või mujale lennanud ja pole midagi suurt oodata. Lembile polnud klassi ette nähtud, kuna ta ise oli haige ja mina ainus tema õpilane festil ning mahtusin seetõttu vabalt Kaia klassi. Kellel oli samuti tervelt üks õpilane kaasas.