Autori helipiisk päevik

See tõstab tiibadest hõredaks olemise keha.
Paitab ja hellitab ent uni ei anna asu.
Turgutab elurütmivõbelust mu soontes.
Söögi unustab ära, vahest ehk joogi…
Söödab hinge puiklevad küsimused.
Tahab kaissu võtta rahutuse, et rahu…

telegrammiga end saadaks ära sinna……

Lilled seinal ootavad joonistavat kätt.
Argsilmil igatsusest reisikotti satub rätt.
Iga hetk ootab uut.
Aimamisi nuusutan seda kauget lõunamaa tuult.

ootan

Ja siis sõlme lahti seon.. Vastu tahtmist.
Selle üksolemise ettekujutusteste saadan.
Üks ammune, ent uus viis.. Targutahtmist.
Lendab taeva poole, unustamas unistan.
Pole ehk reaalsus see, vaid hetke viiv.
Need mõtted, tunded igavikust meenuv..
Tore õhk, peal-sinus-teel, sirutav tiib.
On palju lõppend, aeg eel ootel, sõeluv..

Kuhu peitsid unelille,
Sa puudutamatu…
Ehtisid unes ül.
Sättisid armuudu.
Aga leidsid mille?
Sa unistajanatu…

Sekka hommikuse kiire.
Ajatallamistes liig kiire.
Sekka hommikuse…
Aega tahtmistele,
pea ümber, südames-
lennatud valupalju tiire.

Kuhu heitsid unepille,
Sa uimastamatu…
Muresid munes ül.
Vahtisid tähesudu.
Aga leidsid kelle?
Sa unistajapatu…