Autorite päevikud

ei leia ma endas enam jõudu, et edasi minna. veidi enam kui nädal on jäänud matemaatika eksamiks ja mina teen kõikke muud kui lahendan matemaatikat. ma istun teotult, mõtlen mõtteid, mis on juba ammu ära mõeldud. oma mõttes viibin tulevikus, mis mind peaks tabama ühe kahe kuu pärast…siis kui kool on läbi. ma pean ennast ju kokku võtma, pingutama…kuid jõud on otsas. mul ei tule enam und kui heidan voodisse puhkama, pea valutab pidevalt, söögiisu suureneb iga päevaga ja keskendumisvõime puudub. mida ma jaman…ma ei saa ju seda endale lubada…ei mitte praegu, kahe kuu pärast võin teha mida tahan, kuid täna pean edasi minema. ….ma olen ju lõppusirgel.
nii tänased õpingud: mata, inka, majandus, geo, vene. ja lähebki lahti…

Koolis oli murulõhn, naeratasin mööda koridori tuisates.
Läksin kella neljaks Lotmani fondiga tutvuma, aga ei tea kas olin vales kohas või teised juba ära, sest ei leidnud ma U aatriumist kedagi seostatavat.
Otsisin siis jupp aega ruumi 300, mis nagu selgus oli otse mu otsingute alguspunktis.
Õhinaga ootasin ära oma parooliümbriku ja lippasin koju, et õppeaineid valima hakata. Ümbrikku avades selgus, et parooli üks täht oli trükipraagi tõttu määramatu. Proovisin siis igasuguseid tähti sinna asemele pannes sisse logida aga ei midagi. Läksin siis jälle kooli tagasi ja sain teada, et uued kasutajanimed hakkavad tööle alles esmaspäeval. Ja enne ei saa selle praaktrüki vastu midagi ette võtta kah.
Nii palju siis minu õhinast ja usinusest.
Ohh.

Mida ma täna koolis õppisin?
Kui ma ühest uksest sisse lähen, ei pruugi ma enam sealt välja saada.

Ma tean, et sa ei kuule. Ehk tunnetad. Sassis on. Nagu juuksed kui tuul sihib mitmest kaarest. Ma kaardun. äng on mu vang. Lase lahti… Tihti, tihti.. liga tihti mõtlen sellest, mis … kes… oli. Liig tihti kaon samsara keerisesse. End irvitada. Jah. Irvita. Samm.. samm… kuhu astud. Sisse astud. Kinnisest uksest. Avali kõrval on mustmiljon. Võtad hoogu ja .. pea ees tormad kinnise ukse poole. Ai. Aga sellest ei piisa. Veel.. veel… veel… Samm, samm… samsara.

Kus oled unelind.
Mis tahtis su hing?
Vett nõelus
hingeõhku
sõelus sädemeiks
taevasse
Hõõrus soojaks
inimkeele.

Kuuvihmana sajan
Su põskedele
meenutuses
käed sirutan
EI! Ära…
Ma läksin ära.
Et jääda.
südamesse.
puhtusesse
sügavaimasse
sinu sisse.