See mis ma teistele teinud olen tuleb mulle tagasi.
Eile öeldi mulle kolm korda erinevate poolt, et ma olen nii seksikas.
Päevitus hakkab mulle päris hästi peale.
Väga üksik õhtupoolik on olnud, ainult üks ula rõõmustas mind oma jutuga.
Homme hakkan sepaks, musklid hakkavad kasvama ja naised jooksevad kokku.
sõin eile väga palju kirsse, mis polnudki just kõige magusamad. õde sai ainult ühe kirsi…ülejäänu kadus minu kõhtu. päris valus oli pärast…lähen korjan täna uued ;)
isa läks täna saksamaale ja nüüd olen mina muruniitja nr.1.
Tunnen end nii vabalt, homseks kooliks pole vaja midagi teha, inka harjutusekesed on väljaspool igasugust arvestust.
Kristring oli täna väga tõine, ta tegeleb installatsiooniga rohkem kui meie Lottega kahe peale kokku. Saagis puupulka (läbimõõt 2 cm) taskunoaga, lõikas veel näppu ka. Homme paneme insta Ühispanga galeriis üles- kahe peegli mäng, andes edasi lõpmatust. Mitte midagi ennenägematut.
Sain isalt raha kollekstiooniga jätkamiseks, ei tea, kes mulle aega ja jõudu selle tegemiseks annab?
See on nii imelik. Ma tundsin, et läheb teisiti. Siis tuli aga veel imelikum tunne ja asi pööras jällegi uue näo. Igatahes oli see parem variant kui see mida ette tundsin. Ajaruumi pöörlemine. See lisab lootust, et aeg jätab mõned otsad lahtiseks… Jätab need meie enda punuda, sõrmitseda.. tuules hõljuda.. Ja siis me jooksime aja eest ära. Selle imeliku aja eest.
Täna mu simad rändasid läbi bussiakna, rändasid liikuvale maastikule.. Igat kõrrenuppu imetlesin ses Päikese kingis - selles valguses kõik oli kui ununenud imedemaa. Tundus nagu Päike sõidaks minuga koos.. Ja ma lasin end pimestada, et saada nägijaks.
… ja Possele meelidis. Lund oli vähemalt kahe laterna all ja .. Lumes sumpamine tekitab mõnusat väsimust. Rong.. Kaks lähedast inimest mu silmvaates. Ja see lihtne käest kinni hoidmine.. Hoidmine.
Täna oli see päev, kus ma mängisin kella kaheteistkümneni öösel klaverit. Pole ammu nii palju järjest mänginud. Kuus tundi järjest… Silmad kinni ja lennates. Ja muidugi ma ootasin… Aga noh.
Mul on oma emast kahju. Muretseb teine mu pärast liiga palju. Arvas, et kui ma öösel muusikakoolis niimoodi mängin, tuleb politsei ja viib mu minema kui klaverivarga.. heh.. Omamoodi varas ma ju olen ka tegelikult. Varastan kuskilt mingeid “asju” ja kingin siis muusikale.
Hulga lihtsam oleks elu, kui saaks oma ego välja lülitada. Nüüd lülitangi.. ja läen unele.
