Autorite päevikud

kaks viimast päeva on mul olnud pikad ja selged unenäod, mis tunduvad nii tõelised ja ilmselt ongi seotud minu päriseluga. reaalsed inimesed, palju reaalseid olukordi. õnneks polnud need unenäod väsitavad :)

ema salvestas kogemata oma 30 lk-se näidendi asemele veerandleheküljelise kõne. väike paanika. aga siis ta ütles, et tal peaks see näidend floppy peal ka olema. mina siis tuletasin meelde, et meie arvutil pole seda floppy auku(ise ta avastas selle ükskord!). “mis siis saab?” õnneks oli ta saatnud koopia ka vallavanemale, seega ilmselt pole asi kadunud. ja pealegi saab kuskil mujal mõne vanema arvutiga floppylt info kätte ju.

täna alustasin oma juustepleegitamise kuuriga (kestab terve suve). lugesin päikese käes raamatut.

minu ja õe nädalalõpu meelelahutus: jiiiha kõik koos!!! :D:D:D tannu oskab ikka kildu ka visata ;)

Punane pastakas peenestab joont.

Sinine sinetus välja voolab jõena.

Äkki see on mu uni?

Terane tüdruk lehvides lendleb.

Kollane kuma lõhnana levib.

Äkki see on mu uni?

Kassipoeg süles kerra tõmbus.

Hüppas. Läinud oligi.

See ehk polnudki uni?

Ei suuda meenutada und.

Võibolla oli seal natuke lund?

Või oli sügis hääletamas talveteel.

Või ehk  tüdrukul kevad taskus veel?

Veel ja veel. Ehk näen meenuvat und.

täna öösel oli eriti vinge uni :D. järjekordselt oli mooste segunenud mingi salapärase muinasjutulise maastiku ja ehitistega. sõjaolukord oli ja ma põgenesin kõrgel mäel asuvast majast. petsin valvurit sellega, et vahetasin ühe hulkuva neiuga riided ära. tema jäi trepile lamama, mina andsin jalgadele valu. aeg-ajalt põgenesin jäämägede tippu, et päästa ennast mooste järve hiiglasuurte tsunamilainete eest. napilt paar meetrit jäi alati puudu, et külm vesi mind puudutaks. pidin ületama vaenlastest ümbritsetud tollipiiri või midagi sellist. piir asus vees ja see koosnes hulpivatest metallplaatidest. jälle pidin hüppama üle jäise vee. vahepeal tuli üks mustanahaline mees mind vangi tagasi viima, aga mina istusin kuskil autos ja ütlesin, et ma ei tule. lõpuks jõudsin piirist üle ja  leidsin ennast mingi kortermaja ees. üks kena kutt tuli minu juurde ja me teretasime teineteist salajase skauditervitusega(tavaline tere vasaku käega, väikesed sõrmed peavad põimuma). seejärel lausus see kena kutt, et mõnes kohas tähendab selline tervituse vahetamine seda, et me oleme abielus. ma hakkasin naerma. siis ilmus järsku kuskilt välja suure seljakotiga vp, kellel olid pikad afrolokid ja tihe sametpehme musta värvi moslemi habe ees. see oli ka natuke naljakas pilt, aga ma eriti kõvasti ei naernud selle üle. seejärel ilmusid kuskilt mingid vene(või olid poola?) mutid, kes kamandasid meid tuppa sööma. väga kahtlased söögid olid. igaüks võis igast toidust vaid killukese võtta. maitsmiseni ma ei jõudnudki, uni lõppes enne ära…:(

Üks väike naeratus, sama ootamatu kui  õrn aevastus..

Hetkeks punetab silmnäo äär, arg kohmetus kui väär..

Käsi peidab väikse suu, seal huulel istumas on öine Kuu..

Juuksed tihkavad sõlmi siduda tuules.

Naerunuuksed veel hõljumas suulaes.

Igatsen seda olematut unenägu.

See nädal oli põnev. Jõudsin isegi Otepääl käia! Ei, elu on ikka ütlemata tore, olen elunautija !!! :D Inka suulise eksamiga suutsin õpetajaid hämmastama panna…nad (tegelt ma ka) lootsid kõrgemat tulemust, aga mulle piisab sellestki (mis siis, et sellepärast nüüd “teiseks” jäin :P) !!!

Eile nägin veidrat und. Tegelikult nägin üleeile ka, aga ei mäleta toda enam eriti…Igatahes käisime klassikaaslastega läbi talvise järvejää hüppamas ja kõik oli tore. Mingil hetkel aga hüppas keegi läbi jää vette ja jäigi sinna. Ma küll püüdsin käega veest otsides teda välja tõmmata, aga ei leidnud teda. Kahjuks/Õnneks ei mäleta ma, kes uppunu oli… Tahes tahtmata mõtlen, et kas see võib olla seotud tegelikkusega… Loodan, et mitte… See oleks väga jube :(

Rääkisin täna emale, et mu kapis on enamus punased ja roosad riided. Seepeale otsis ema välja ühe targa raamatu, kus on juttu neljast põhivärvist ja nende tähendustest. Mul tekkis huvi ja siis asusingi lugema, mida punane värvus tähendab.

Gunnar Aarma kirjutab, et punane mõjub igale inimesele alati erutavalt, stimuleerivalt ja aktiviseerivalt, ükskõik kui vana inimene on või millisesse kultuurikeskkonda ta kuulub.See on elujõu ja eneseusalduse väljund.

Inimese tunded võib vaadelda nii positiivsest kui ka negatiivsest seisukohast. Punane on positiivsest seisukohast armastus, isu, tugevus, negatiivsest seisukohast aga viha, vastikus, ülepingutus.

Pärast suurt ja sügavat meeltesegadust( või kui sul on lihtsalt ERAKORDSELT kehv enesetunne) tundub kogetu sügava õudusunenäona.
Unest ärkmine ei ole raske, kuigi unes olles tundub see igavikuline. Kummalisel kombel on peale seda jõudu ning tahtmist taas jätkata neid veidraid salategemisi.