Autorite päevikud

v6ib-olla on see see tunne, mis tekib, kui vaadata vihmasel päeval taevasse ja loota näha seal päikest.
v6ib-olla on see see tunne…
kui vaikus kurdistab… ainult pastaka hääl paberil…
ja päike t6useb iga päev kaks minutit varem ja loojub kaks minutit hiljem.

Hommikul, kui ma kõndisin mööda tähe tänava libedat kõnniteed, tulid mulle vastu isa ja u 4-aastane jõmpsikas. Jõmpsikas vedas kelku. Punast salvokat. Kelgul lebas pooleteise liitrine õllepudel. Mulle tundus see väga imelik ja kohatu. Kas see siis on hea eeskuju oma lapsele? Kui õlut tahad juua, siis tassi seda vähemalt ise ja soovitatavalt koti sees, mitte ära pane oma last seda vedama. Minu vanemad ei lubanud küll kunagi alkoholi avalikult käes kanda. Nii lihtsalt ei sobinud. Meid hoiti võimalikult kaua alkoholist eemal. Ma ei tea, mulle jäi see hetk kohe silma ja hakkas häirima. Mulle oleks palju paremine meeldinud selline pilt, kus laps istub kelgus ja isa veab teda. Liiga idülliline? Ei usu.

tänaseni polnud ma sellel talvel veel ühtegi korda nautinud talvemõnusid nagu kelgutamine, suusatamine jne… AGA täna käisin ma kuutsemäel lumelauaga sõitmas :)!! esimest korda loomulikult. väga lahe oli. valisime endale sellise madalama ja laugema nõlvakese ning muudkui üritasime sõita. paar korda tuli päris hea liug ;) veidi tüütu oli neid saapaid iga liu järel jalast ära võtta ja siis jälle nõlvast üles kõmpida, aga see-eest allatulek oli hhheaa :D lõppude-lõpuks pääsesin ma sealt kõigest ühe paistes põlvega. järgmisel korral suudan võib-olla lumelauda juba oma tahtmise järgi ka juhtida :P

kokkuvõttes oli vinge päev!

päris soe kamps ikkagi :)

nüüd on põllud täpselt nagu vanillijäätis ja autoteed on kohati šokolaadised või siis karamellised.

minu 5-aastase sugulase pooled laused algasid näpu püsti tõstmisega ja sõnadega: Aga mul on üks mõte või siis Aga mul on veel üks mõte! päris edev tüüp on ;)

osa mungatõotuse kümnest lubadusest:
tõotan, et ma ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes.
tõotan, et ma ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid.
tõotan, et ma ei heida magama kõrgele ja laiale voodile.

päris raske elu neil budismi munkadel…hea, et ma ei taha nirvaanasse jõuda… millest kõigest tuleks siis loobuda…

praegust on küll väljas tõeline talv st et ka autoteed on lumega kaetud ja külm näpistab natuke:) vanaema juurde minnes sain pool teed juba libistades minna(mäest alla).

sain teada, et mu ema on näidendi kirjutanud ja nüüd avaldati see näidendivalimikus. kogumikus on isegi toimetajate autogrammid. tuus. 8)



“Ma tean küll, et erutusest tuleb mõnikord tilk püksi, nii et minge käige julgelt wc-s ära. Siis kuulutame võitja välja. ” (R. K.):D

põllud näevad välja nagu vaniljejäätis šokolaaditükkidega.
heinamaad tunduvad piparmündijäätisena.
kaks kitsetalle hüppasid vaniljejäätise sees.
varsti saab ingleid lume peale teha. ja kelgutada. :)

tegelikult ka pole selline.

terve nädal vingusin, et tahan juba lund, sest ei jõua enam lehti riisuda. täna jõudsin koju ja mis imet??? lund pole, aga kõik kohad on lehti täis. õnn seegi, et vihma sadas(ei pidanud riisuma :))

mul pole oma stiili. olen stiilitu. vaatan, mida teised kuulavad, loevad, teevad…ja omistan endale neist sobivaimad. nii võib ju ka… näiteks on agnesel palju lahedat muusikat, mida ma polnud siiani kuulnudki. olen fänn.

neljapäeval oli mul lühiajaline masendus. kestis umbes tunni…

viimasel ajal kasutan tavalisest rohkem ingliskeelseid väljendeid. you can blame agnes :P.

suhted on keerulised, aga huvitavad.

lõbustasin täna oma peret puhhi anekdoodiga. teate küll…kuldkalake, vigane puhh, kolm soovi ja värdjas valmis.

ja juba ta läkski ära itaaliasse. just siis, kui meile saabusid esimene lumi ja külmad ilmad läheb tema soojemasse kohta(kuigi mitte just väga soojasse enam :P).

esimese lume saabudes olid kõik õnnelikud, ikkagi lumi ju! toodi lund tuppa ja pandi krae vahele. hommikul aga kooli minnes polnud mul enam nii hea meel lume pärast, sest see, mis öösel oli lumi, oli hommikul üks paras lume-vihma supp. ja mul olid botased jalas. nii ma siis sumpasingi läbi lörtsiloikude saksa keelde. pool päeva olin lirtsuvate jalgadega koolis, kuni lõpuks avanes võimalus koju minemiseks. milline kergendus see oli, kui vett täis sokid jalast tõmbasin!!! nüüdsest ma otsustasin, et hakkan teist sokipaari alati kaasas kandma, sest kui jalad märjaks saavad, siis on ju alati võimalik märjad jalanõud radika peale/alla kuivama panna ja selle ajal saan olla kuivade sokkidega :D(agnes oli ettenägelikum ja tegigi nii sellel päeval :))

Nägin täna lund sulamas. Ei taha, et lumi ära sulab. Ma pole veel kelgutama ega uisutamagi jõudnud!!! Püsi, lumi!

Matemaatika eksam tundub raskevõitu…

Olen viimastel päevadel mitu korda Scorpionsite kontserti vaadanud. Hakkas meeldima. Laulan kaasa ka nii, et hääl kähe!

viimasel ajal on olnud kõik… liiga… hmm, kuidas seda nüüd öeldagi :? teistmoodi äkki, vb hoopis uskumatu, vb oi ei tea isegi. vb hakkan uskuma alles siis, kui kõik on läbi, möödas, unustuste hõlma vajumas. eieieiei, tegelikult nii ei tohi üldse mõeldagi. baah, suurest õnnest on võimalik masenduda :o.
vahest on lihtsalt nii, et ei teagi, kas on unes või ilmsi. ja hetkel olen liiga väsinud, olgugi, et kell hakkab alles 23 saama. ja tegelikult pole üldse kindelgi, kas on tegemist väsimusega. igatahes sooje tundeid teie väga külmadesse talveõhtutesse…
teie L.