mõni päev kirjutame ja nutame, siis aga on ükskõik asjadest ning vahest ei mahu õnne sisse ära. ma ei tea, milline seisund hetkel on. hea, halb või ükskõikne. ja vahest tänaval jalutades on meil kaks varju või enamgi veel.
mõnikord teevad inimeste sõnad maailam kõige ilusamaks, järgmine hetk võivad nad selle hävitada. mõnikord meenutavad vanu asju ja kõik meeldenub taas ja tuleb soov, et kõik oleks jälle nii…. mõnikord võiks ju olla jälle põnev ja huvitav nagu kunagi….. aga keegi ei tea, mis tulevik toob
ja aegki lendab liiga kiiresti…. juba on liiga hilja tehtut tagasi võtta.
