Iga päev unistan millestki kättesaamatust, milleni kas suure tõenäosusega või kohe kindlasti kunagi ei jõua. Aga nende nimel, milleni suure tõenäosusega ei jõua, pingutan, andes kogu oma jõu. Mõni neist on minu elu mõte, edasikandev jõud minu elus, mis mind nii kergelt võib naeratama kui ka nutma panna. Ma kõnnin mööda tänavaid ringi, elades täisti oma maailmas. Äärmiselt suur kujutlusvõime võimaldab kujutada oma elu ette sellisena, nagu ta ei ole. Sinna poole ma alles püüan, küllaltki lootusetult, aga ma ei anna alla, järsku jõuan siiski kohale. On päevi, kus kõik tundub võimalik, ma usun, et võin ka kuu taevast alla tulla. Siis on aga need päevad, kui tundub, et ükskõik kuidas ma ka ei püüa, mitte kunagi, mitte midagi ei ole võimalik. Kõik läheb halvasti, kuidas ma ka ei püüa.
