Autori marevus päevik

… ei ole siia ruumi ammu endast jälgesid jätnud, ei tea, kas enam oskangi …

Sinise taeva
tihkusest paistmas soojad
Päikesenupud

Ükskord olla on kui mitte kordagi olla?

Mingil põhjusel jäi see vana Saksa kõnekäänd Milan Kundera raamatust “Olemise talumatu kergus” mind kummitama (teost soovitan tungivalt).
Elades vaid korra, ei saa me kõiki valikud läbi proovida/katsetada/uurida, vaid liikuda ühe sammu kajas.

Ja ikkagi on see natuke Einmal-i ilusam kui olematu Keinmal- mõne päeva eest Lätis toimunud rahvusvaheline bioloogide kogunemine Symbiose 2007 suutis minusse luua kirka meeleolu- öisetest tähtedest taevas huvitavate vestlusteni- ja selline “ükskord elus” on vist “igavesti sinuga kaasas”.

Ahjaa, lause, millest kõik Soome-Ugri hõimud aru saavad- “Elav kala ujub vees”

Es muss sein, Es muss sein

—-
Unistuse anda on pisaraid,
peentusaseid k6rke p2rleid,
mis kiitmist nuruvad vaid
pyya siis joonistada neid…

Korvi, mis 6lgedepuhmast
p6imitud, sai neidis
maalitud.
V2rvi, mis kuldkollast
v6etud, sai neidis
joonistatud.
Pilvi, mis valgusest
tulnud, sai neidis
kirjutatud.

Ja nii sain
ma hoopis Ilu
mis kui h6ljuv
ude tormiiilis

… mis juhtub siis, kui igavese Elu asemel luuakse Surematus, metafüüsiline väljund lahendamaks kestva ja kaduva dualistlikku suhet või pigem reaalsusesse paiskuv metafoor, allegooria, et kirjeldada Meie kadumist ja Inimese püsimist, jättes sel moel meile lootuse, et kunagi, millalgi kaugel tulevikus saame Meie endale igavese Elu ja unustame kontseptsiooni Surematusest, sest selles on sõna tüveks “surm”, saame unustada selle “nähtuse”, mis vaevab Bios-t, selle püsimist. Ehk saame hoopis transdentsiaalseteks, jumalikeks olendideks, inglite sarnaseks ehk ülevamakski? Või oleme me ikkagi sunnitud püsima iseenda Egode kirgedega maailmas, mis näiliselt otsib rahu, Tao-d; aga tegelikult on aheldatud “mina” mõiste külge; Meie oleme “mina” vangid, kuju, hinge, meelte orjad. Ja kui jõuamegi kuskile, kas siis sobib seda kirjeldama seletamatu mõiste “elu”? Ulmefantastikasse kaldumata, inimene tahab olla igavene, elusalt või elutult, nii mulle tundub…

Sip-sip-sip uinutab tuttu
v’ike linnu lumeoksal,
mida tuule6rn s6rm
pisu sahisema saputab

ja sos-sos-sos salajuttu
temakese h”lel, taltsal;
p’iksetuju kirkkolla torm
ommikupale p”gi paitab,

kiss-kiss-kiss punases ruttu
tatsab hangevallil valkjal,
silme ees oma emme ahjuvorm,
ju sinna ta siis t6ttab…

… meeleolu on natuke paranenud …