Autorite päevikud

tänane päev algas väga väga vara vasaku jala sääremarja krambiga.
tööle j6udnud, oi täiesti unustanud, et täna olen Ruslaniga. esimese asjana sisetas ta mulle kymneid käske, mis mul lihtsalt yhest k6rvast sisse lendasid ja teisest välja kohe. täiesti nylisin seda hommikut. tundisin end nagu mingi raal, millesse käsklusi sisestatakse. ses suhtes ongi temaga keeruline koos töötada, sest ta on Iirimaal töötanud ja arvab, te ongi maailma naba. no ja siis, olen ka Inglismaal töötanud, aga ega see siis mind millegi pärast veel millegi pärast veel paremaks tee. kuigi (elu)kogemusi sain ikka oma jagu.
ai jaa, täna on Postimehe päevad. Joel helistas ja kutsus mind ka, aga ma olin liiga väsinud, et sinna minna.
ja alates tänasest elan ametlikult yksina! naabrid viisd oma viimased asjad täna pidulikult ära. kallis VP, kui sa tahad, siis v6id sisse kolida. usun, et meie kooselu saab tore olema. onja :P

Nagu parim asi mis üldse sai juhtuda, üldse üldse, on folgitänaval pärast aastatepikkust vahepausi vastunaeratav Herdis.
Aastaid tagasi, nagu me ütleme.
Lotte tuli, valgustas oma päikesenaeratusega mu õhtut.
Täna loodetavasti jõuavad ka Helipiisk ja ta kaaslane, ning siis ongi peaaegu kõik kohal.
Meelerahu.
MEELERAHU!

vabalava juures ja mööda linna ja jutusidinsädin ja ujumised ja ja ja ja :D