Autori lepu päevik

Armastan sind kaugelt,
kui ma armastan sind kaugelt.
Kui ma armastan sind kaugelt,
siis haiget sa ei saa.

Armastan sind kaugelt,
kui ma armastan sind kaugelt.
Kui ma armastan sind kaugelt
ja jää on katnud maa.

Vaiki vaikselt oma sõrast, soojusest,
kuulan hommikutel sest kuu loojudes.

Armastan sind kaugelt,
kui ma armastan sind kaugelt.
Kui ma armastan sind kaugelt,
siis kaugel pole sa.

Armasta mind kaugelt,
kui sa armastaks mind kaugelt.
Palun armasta mind kaugelt,
kui jää on katnud maa.

Armasta mind kaugelt,
palun armasta mind kaugelt.
Ja ma armastan sind kaugelt,
nii vähe palju kui ma saan.

(Dagö)

miks ma nii tegin?????

ma pole ju selline! tõmbasin endale vee peale ja nüüd olen nii kurb. paras mulle! ei osanud hinnata seda kallist, mis mulle antud. tegin suure vea.

ma ei oska ennast kuidagi kaitsta ja mulle tundub, et ma ei tohikski, sest ma olen ju süüdi. ma ei taha oma tegu õigustada. mis tehtud, see tehtud. aga see ei tähendanud midagi. selles olen ma raudpoltkindel. aga paljud said ikkagi haiget…

kurb on olla kurb. tahan, et kõik oleks jälle hästi. tahan, et ta naeraks oma naljade üle omaette, et ma saaksin kaua-kaua tema silmadesse vaadata ja armuda. ma tahan ainult teda…

ema lohutussõnad panevad ainult pisarad voolama.

Palun vabandust…