Autorite päevikud

mõtlesin just, et kas see suvi tuleb ka aknalaual jalgukõigutades, kohvi juues ja sigarette suitsetades, saateks raamaturead.
Võib-olla ongi see see igatsus. igatsus olla ja nautida õrna tuult, mis vaikselt varbaid kõditab. tervitada päikest särasilmil läbi tumedate prilliklaaside.
võib-olla on see meeletu õnnetunne, mis vaheldumisi tülpimusega mind valitseda soovib.
võib-olla on see vaikne jutukõmin, mis mind rahulikuks muudab.
võib-olla on see hoopis vaikne tsellohelin, mis sai ära mängitud juba ammu.

kogu aeg on möödunud liiga kiiresti. ilmselt polegi aega olnud vaadata vaadata täpemalt. olla ja hingata. enamasti. elu muutub ja muudab. olin harjunud ootustega. olen harjunud elamisega. olen harjunud olemisega.

võib-olla sai tänaseks kõik

okei, ma nyyd yritan kirjeldada, mis öösel juhtus…
vihm peksis vastu akent… välkus ja paukus… täiesti suurepärane.
kes nägi, see koges.
imeulmeline.
(siiani oli seda olnud ainult ameerika loodusdok.filmides vist)

ja. pärast lk.109 tuleb lk.111 ja siis lk.110.

Kihnu päevituse ja keha juurde hoidva rohelise lühikeste varrukatega triiksärgiga näen ma päris kobe välja, kahju et seda keegi nägemas ple

ja oli muusika…

p2eva poole ylesse ma hyyan,
33sse pimedasse yksip2ini astun.
liblikate k3ike n2inud tiivad,
tolmuks muutuvad,
kui neid puutuda.
ilu ei saa eluks vahetada.
plaatinast on hinnalisem hing

ja ma kuulen sinu unist keha teises toas, kuulen su hingamist ja unenägusid. v2ljas laulavad esimesed v3i viimased linnud. ja on muusika…
33 ja p2ev vahelduvad. rahutus peidab end mu hinges. rahutus, mis ei lase magada. rahutus ja igatsus.
moonid mu akna all 33tsuvad tasaselt mu akna all. ja suvel3hn on ammu vallutanud keha ja meeled.
m2lestused suvedest meenuvad. sellistel 3htutel tavaliselt meenuvadki k3ik asjad, mis olnud ja mis veel ees. meenub k3ik.
vesi ja sillad ja majad ja puud ja lilled. sina jutustad ja mina ketran filmi. mina loon tegelased, sina nende laused ja iseloomud. alati on nad head. r33m ja igatsus paistab v2lja nende sisimast. 3iselt valged linnat2navad, jalutusk2igud. vahest nad armuvad, kuid kokku ei saa tegelikult mitte kunagi. alati j22b midagi puudu v3i yle. liigseid p33rasusi ei lase juhtuda mitte kunagi. vaikselt ja tasaselt m33duvad need romatilised hetked, ei liigsetele erutustele. kirikukelladed 3ised helid ja lindude vaikne laul.

Sülest lahkudes tasakaalu kaotanud kass lõi oma küüned mu reide ja voodi raksatas.

2:13, pisike: ma ootasin seda lugu..

kell on umbes 0010ja…
“Kallis ma hakkan nyyd kohe koju s3itma. J3uad ka umbes selleks ajaks koju?”
“Kuule ikka oleme veel Tootingus Kings headis. J22me siia vist homseni.”
“Njaa… Tootingust Streathami on umbes £10 taksoga. Aga egas midagi, l3butse minu eest ka, l2hen koju magama, unes n2eme kallis.”
“Armastan Sind.”
“Mina Sind ka. 33d!”
“33d!”

ja siis j3udsin l3puks natukene enne 1 koju. Alati on tuba olnud inimesi t2is, mitte kunagi tyhi. Naljakas, pole interneti j2rjekorda ja v3in kuulata vaadata, mida tahan. Vikus, naudin seda…
Halb on ainult see, et meil pole juba 3 p2eva sooja vett olnud. Eks siis hommikul ootab mind j22kylm duss.
Ludistan siis yksi edasi siin veini, mis vabariigiaastap2eva t2histamisestalles j2i.

head 33d

Jälle üks tüüpiline jaanuari öö minu jaoks, jälle ei tule und. Võibolla kui küünla ära puhuks ja tekid lõuani tõmbaks jääks magama ka, aga nii igav on magada. Pealegi on väljas hullem tormi-ilm ja puuoksad kriibivad mu magamistoa akent üsna valjusti, seega ei saakski kuidagi magada :)

No eile juhtus mul ju samasugune lugu. (Tugev tuulemöll siiski välja arvata.) Istusin taas varajaste hommikutundideni üleval… See pole ju normaalne, et surfad kõigepealt pool ööd internetis, paned siis lõpuks aruvi kinni ja puhud klaviatuuri valgustanud küünla ära, kuid selle asemel, et magama minna vajutad laelambi lülitit, süütad viiruki ning lased sel rahulikult tossata, ise samal ajal Betti Alveri poeeme lugedes. A kes ütles,et ma normaalne tahan olla? :) Igaljuhul taipasin eile, et olen siiski suhteliselt unine, kuna ei suutnud “Pähklikoore” mõtet jälgida…
Täna üritan siis paremini teha ja keeran peale selle väikse ja suht mõttetu sissekande tegemist magama,et jõuaks veel normaalsel kellaajal üles ärgata ja midagi kasulikku ära teha.

Kaarel pesb nõusid, Tauno ja Marit on oma tubades. Marit tudib. Mina olen kaa oma toas. Marta peseb vist hambaid. Oleme peaaegu 8 tundi järjest aliast mänginud. Vahva oli. Marta oskab kõige paremini. Tuule jõudis nii hilja koju. Lähme nüüd Tuulega tudile.

kell 7 on mu füüsilise mina jaoks veel vara tõusmine, vaimse jaoks kindlasti mitte…

agajahh, läksin ka ju hilja tudile.

juba õhtul/öösel tahtsin kohupiima. need ärkveloldud pool tundi olen alatasa mõelnud helistada isale ja öelda, et ta teepealt kuskilt mulle kohupiima(pastat) ostaks… ja millegipärast seda mitte teinud.

kass kõndis just mu eest laua pealt läbi. vasakult paremale. ma natuke aega ei pannud tähele mis ta seal paremal teeb, märkasin siis aga oma siiraks hämmastuseks, et ta on peadpidi maarja öösel siia jäetud vahlikotis, suutis keelega lakkudes vahlilataka üles tõsta ja hammaste vahele saada, ning ronis siis põrandale seda närima. ma olin võiks isegi öelda et hämmastunud kassi maitsevalikust, aga see tundub mulle kelmikas ja kui ta esimese äärest ära ärinud oli, toas ringi ära tegi ja mu juurde tagasi tuli, siis pakkusin talle uut.