jälle hakkab pihta…hambaarstile minek on homme. ma ikka vist kardan. kuigi ei peaks. ikka ju see sama hea hambaarst. ja tema abiline. aga millegipärast on hirm. hirm puuri ees. hirm süstalde ees. hirm selle ees, et mind kutsutakse tagasi. samas viimastel kordadel pole mind tagasi kutsutud… mul on tunne, et ma ei saa sellest hirmust mitte kunagi üle. ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui ma olen sunnitud hambaarsti vahetama :? ja mis siis saab kui ma vanaks jään ja hambaid hakatakse ükshaaval välja tõmbama ??? seda ma vist üle ei elaks…:( ma ei tahagi vananeda…