Autorite päevikud

Mulle meeldib mõelda, et inimesed on ilusad ja head, nad räägivad alati tõtt ja ei tee sulle haiget ilma põhjuseta…

ma olen liiga kriitilise silmaga. jälgin tema iga liigutust ja see teeb mu enda elu liiga keeruliseks. ikka käib seest läbi kibe noot, kui ma näen, et nende põlved on üksteise vastas, kui aknast välja vaadates peab poole kerega teisel seljas elama, kui ta üritab mind segada rääkides teistega korraga ja kõvasti. ja ühel hetkel ma nägin ennast mehena. täpselt samas olukorras ja täpselt samamoodi sellest olukorrast välja tulemas. vaatamata nendele tähelepanekutele ma ikkagi tundsin, et temaga on täiesti võimalik ja kohati üsna tore koos pidutseda.

vahepeal mõtlen, et peaks hakkama suitsetama ja jooma. seltskonna mõttes. mulle on väga palju ette heidetud, et ma olen nii vaikne ja tagasihoidlik ja üldse ei räägi millestki. äkki see aitaks. siis ei peaks vähemalt üksinda toas passima ja näppu imemea, kui teised väljas suitsetavad (teistega kaasa minna lihtsalt niisama passima oleks ka imelik…mulle tundub vähemalt) või ei kutsuta mind tubliks lapseks, kui ma alkoholi asemel limonaadi ostan. aga ma tean, et ma tegelikult ei hakka neid asju tegema. see oleks mõttetu ja minu põhimõtetele vastukäiv.

Jälle üks tüüpiline jaanuari öö minu jaoks, jälle ei tule und. Võibolla kui küünla ära puhuks ja tekid lõuani tõmbaks jääks magama ka, aga nii igav on magada. Pealegi on väljas hullem tormi-ilm ja puuoksad kriibivad mu magamistoa akent üsna valjusti, seega ei saakski kuidagi magada :)

No eile juhtus mul ju samasugune lugu. (Tugev tuulemöll siiski välja arvata.) Istusin taas varajaste hommikutundideni üleval… See pole ju normaalne, et surfad kõigepealt pool ööd internetis, paned siis lõpuks aruvi kinni ja puhud klaviatuuri valgustanud küünla ära, kuid selle asemel, et magama minna vajutad laelambi lülitit, süütad viiruki ning lased sel rahulikult tossata, ise samal ajal Betti Alveri poeeme lugedes. A kes ütles,et ma normaalne tahan olla? :) Igaljuhul taipasin eile, et olen siiski suhteliselt unine, kuna ei suutnud “Pähklikoore” mõtet jälgida…
Täna üritan siis paremini teha ja keeran peale selle väikse ja suht mõttetu sissekande tegemist magama,et jõuaks veel normaalsel kellaajal üles ärgata ja midagi kasulikku ära teha.

eile tuli igasuguseid mõtteid. näiteks mõtlesin, et iga kodu võiks olla heaoluühiskond. see võiks välja näha nagu suur pehme padi, kus kellelgi pole halb. padja sees peaksid olema head õhuaugud, mis laseksid sisse vaid puhast ja head õhku. see võiks olla koht, kus kõigil on hea olla…:)

aga tegelikult oli nii, et natuke pärast selle utoopia väljamõtlemist hakkasin ma seda tõeliselt taga igatsema. ma vajasin puhast ja head õhku, sest mu uus näovesi on lihtsalt kohutav!!! see jätab tükiks ajaks paha lõhna külge…ja ise peaks veel kurgi oma olema :? magama oli väga raske jääda, kui selline asi näos on…

mulle ei meeldi, kui kellelgi on masendus ja paha tuju. see teeb kurvaks :( tahan nagu aidata, aga ei oska.

Käisin Rakveres. Sünnal. Buss sõitis sinna 3 tundi ja see polnud just kõige mugavam. Tagasi sõites läks aega 2h 20min ja selle aja jooksul jõudis üks väike ulakas blondiin poiss tükka hulle teha :P. Muutus familiaarseks. Pani oma käpa mulle kintsu peale ja tuli lähemale…ja nii me siis istusimegi. Mina, Tema ja Tema ema. Kolmekesi reas.

Kärt oli lõbus. Ta on tore. Kahju, et ta läheb :(

Teised olid ka mõnusad. Nad kõik paistsid mind tundvat. Nime järgi. See oli naljakas, kui kohale jõudes tervitas mind leelokoor :P

Voodi oli lühike. Isegi minu jaoks! Aga ma ei nurise! Uni tuli magus. Mõtteid oli palju. Viimasel ajal on üldse palju mõtlemist. Eeehhh….Mõnus….. Mõtelda on mõnus……eehhhhh….

On teada, et inimene ehitatakse looduse poolt üles esmalt naise järgi. Y kromosoom on midagi, mis ilmselt tuli peale X -i. Spekulatsioonid… Aga nii või teisiti on naiste osa siin ilmas tähtsam kui meestel. Ja seda just vastutuse osas. Millega ma muidugi ei vähenda mehe vastutust. Olgu selleks tähtsuseks munarakkude vähesus, loomulik järglaste eest hoolekanne, ema armastus, naise armastus, …ja veel .. ja veel. Kui ma oleksin naine, tunneksin ma ilmselt endal hoopis suuremat ülesannet looduse ees ja  hoiaksin end rohkem… Siinkohal saadan kõigile tänase päeva peategelastele oma austuse ja loodan, et see kasvab neis armastuseks, mida jagada…

Tahtis joosta. Läks…

Ma ei jooksnud, aga läksin ka. Tore oli rääkida maast ja ilmast. Polnud teda ammu näinud. Tõde iseeneses või tõde kellegi jaoks? Koopainimesed või inimesed, kes pärit koopast? Tõdesime, et inimestel on vaja vastu seina joosta. Sest inimesed (sealhulgas loomulikult ka mina) on väga ajuvabad aju omajad….Ülejäänud loodus tundub harmoniseeruvat, aga inimene… teeb kõike vastupidi. Teeb endale ja ka teistele kahju ning arvab, et teeb endal sellega elu huvitavaks.. hmm. Ometi on evolutsioon andnud meile võimaluse. Millise? Miks me ..? Me oleme isekad. Väga. Ja tahame, et meil oleks hea. Nii ei saa ju… Ilma andmiseta ei muutu midagi paremaks. Loodus annab ja me võtame…. miks me ei anna tagasi? Ükskõik, mis eluvaldkonnas.. Mis meil anda… hmm.. see, mis peitub kahe kõrva vahel ja südame sopis. VOT. Pange mind põlema kui ma eksin…ja ma põlen rõõmuga.