Autori lepu päevik

Mulle meeldib mõelda, et inimesed on ilusad ja head, nad räägivad alati tõtt ja ei tee sulle haiget ilma põhjuseta…

ma olen liiga kriitilise silmaga. jälgin tema iga liigutust ja see teeb mu enda elu liiga keeruliseks. ikka käib seest läbi kibe noot, kui ma näen, et nende põlved on üksteise vastas, kui aknast välja vaadates peab poole kerega teisel seljas elama, kui ta üritab mind segada rääkides teistega korraga ja kõvasti. ja ühel hetkel ma nägin ennast mehena. täpselt samas olukorras ja täpselt samamoodi sellest olukorrast välja tulemas. vaatamata nendele tähelepanekutele ma ikkagi tundsin, et temaga on täiesti võimalik ja kohati üsna tore koos pidutseda.

vahepeal mõtlen, et peaks hakkama suitsetama ja jooma. seltskonna mõttes. mulle on väga palju ette heidetud, et ma olen nii vaikne ja tagasihoidlik ja üldse ei räägi millestki. äkki see aitaks. siis ei peaks vähemalt üksinda toas passima ja näppu imemea, kui teised väljas suitsetavad (teistega kaasa minna lihtsalt niisama passima oleks ka imelik…mulle tundub vähemalt) või ei kutsuta mind tubliks lapseks, kui ma alkoholi asemel limonaadi ostan. aga ma tean, et ma tegelikult ei hakka neid asju tegema. see oleks mõttetu ja minu põhimõtetele vastukäiv.

eile tuli igasuguseid mõtteid. näiteks mõtlesin, et iga kodu võiks olla heaoluühiskond. see võiks välja näha nagu suur pehme padi, kus kellelgi pole halb. padja sees peaksid olema head õhuaugud, mis laseksid sisse vaid puhast ja head õhku. see võiks olla koht, kus kõigil on hea olla…:)

aga tegelikult oli nii, et natuke pärast selle utoopia väljamõtlemist hakkasin ma seda tõeliselt taga igatsema. ma vajasin puhast ja head õhku, sest mu uus näovesi on lihtsalt kohutav!!! see jätab tükiks ajaks paha lõhna külge…ja ise peaks veel kurgi oma olema :? magama oli väga raske jääda, kui selline asi näos on…

mulle ei meeldi, kui kellelgi on masendus ja paha tuju. see teeb kurvaks :( tahan nagu aidata, aga ei oska.

Käisin Rakveres. Sünnal. Buss sõitis sinna 3 tundi ja see polnud just kõige mugavam. Tagasi sõites läks aega 2h 20min ja selle aja jooksul jõudis üks väike ulakas blondiin poiss tükka hulle teha :P. Muutus familiaarseks. Pani oma käpa mulle kintsu peale ja tuli lähemale…ja nii me siis istusimegi. Mina, Tema ja Tema ema. Kolmekesi reas.

Kärt oli lõbus. Ta on tore. Kahju, et ta läheb :(

Teised olid ka mõnusad. Nad kõik paistsid mind tundvat. Nime järgi. See oli naljakas, kui kohale jõudes tervitas mind leelokoor :P

Voodi oli lühike. Isegi minu jaoks! Aga ma ei nurise! Uni tuli magus. Mõtteid oli palju. Viimasel ajal on üldse palju mõtlemist. Eeehhh….Mõnus….. Mõtelda on mõnus……eehhhhh….