Ja ma sain kinnitust oma vaimustusele foneetikast. Hetkel siis prantsuse keele omast, aga kes teab… Ma loodan, et see pole seotud ainult lektori hea esitusviisiga. Hetkel tundub, et seal on midagi rohkemat =)
Mõelda kõikidele nendele vaestele lastele kellelt ma nii täpset hääldust nõudsin. Nüüd siis tunnistan oma armastust foneetika vastu.
*
Kino tuleb tuleb. Ihkan huvitavat. Kohtumist.
*
Neiu Sillamäelt kutsus mind väga punase näoga jalutama.
Leidsin praegu kogemata Forseliuse kooli kodulehelt selle lause. Pole ammu seda mõelnud kahjuks. Kevadine vaidlus tuleb kahjuks meelde.
Last.fm lehelt leidsin lihtsalt minutüüpi nalja: “This is an RSS feed designed to be read by a computer. Which you aren’t.”
Ubi caritas mängib.
Räägin Triinuga, nad sõidavad homme Prantsusmaale. Tahavad mind tagasi ikka =)
Andsin Maarjale mõistatuse, vaatame kas selleks ajaks kui ma Pärnus olen on ta välja mõelnud.
Nagu parim asi mis üldse sai juhtuda, üldse üldse, on folgitänaval pärast aastatepikkust vahepausi vastunaeratav Herdis.
Aastaid tagasi, nagu me ütleme.
Lotte tuli, valgustas oma päikesenaeratusega mu õhtut.
Täna loodetavasti jõuavad ka Helipiisk ja ta kaaslane, ning siis ongi peaaegu kõik kohal.
Meelerahu.
MEELERAHU!
Maailma Vaim- Mõte vaatab mulle otsa…
Tegelikult on asi lihtsalt selles et ma märkasin, et ta vaatab… Ma ju tunnen teda, ta teeb seda alati. Hea on tunda neid tundeid. Neid millega kirjutan.
Külmkapi lamp hakkas tööle. Tasapisi nimelt. Alguses vilkus ja särises, nüüd põleb nagu ühele suurepärasele külmkapilambile kohane. Muhe tunne on, sest see juhtus just siis kui külmkapi mootor otsustas puhkuse võtta. Siiamaani pole teda kuulda olnud. Ehk siis nüüd läheb kolmas päev juba. Naeratan lambile ja tunnen end hästi.
Ootan kohtumist Tuulega.
väga suured tundetõmblused. ma loodan, et need on nüüd läbi.
Pangodi kalarestorani grillitud lõhe üleküpsetatud kartulitega oli minujaoks küll niiiiiiiiiiiiiiiiii hea.
Laupäeval LiisaLotte sünna
Pühapäeval Rakveres Kärdi sünna
Varsti Tuule sisseastumiskatsed
Hansapäevad
Haapsalu keskaeg
palju asju mis mulle hetkel meelde ei tule…
kõige vahel peaks veel raha teenima
Augusti ja septembri peaksin veetma Prantsusmaal. Ma loodan, et mul seal ikka midagi süüa on.
Mul on ümber head inimesed.
Tuulele Kalli!
Ei kuule koputamist, ent näen vaimusilmas ukselingi liikumist. Nii ehe tunne, et värisema võtab kompivad sõrmed… Aga siiski. Eikeegi on ukse taga. Kunagi kindlasti oli seal ka keegi.
Ma tean, et leian lahenduse nendele mõtetele, mis mind vahest jalust niidavad. Selleks ma olengi…
Üks Päike, üks Kuu.
See tunnete tuul.
Üks Väike, üks Suur.
Soojuses võbeleb huul.
Üks koht metsa äärel ootab.
Mõni laps seal õhku vaatab.
Kaaslane sooja käe pihku poetab.
Päike taeva sinisilmadega pilvi laotab.
Olla koos looduga. Looduse lootusega.
Minna koos hoolega. Elu ilu armastuses.
Naeratuse vallatus südames rütmi toob.
Minna koos…
Mõnikord on tahtmine kõndida rohkem kui vaja. Ja öösel. Nii tegingi. Jalad väsisid kohe päris ära. Ja lumi langes nii vaikselt… puhas, siiras ja ilma igasuguste tagamõteteta. Ikka usun sellesse puhtusesse.
