Autori Elbereth päevik

Millest ma kirjutan?
Mul ei ole südamest midagi kirjutada, sest ma olen moonutatud sellest realistlikust maailmast. Minu õrn hing ei taha halba realistliku elu. Nagu ma kardaks seda kui surma. Tegelikult on see hullem kui surm.
Tahan kirjutada maailmast, mis on parem kui see. Tahan justkui ära põgeneda sinna, kus on parem ja valitseb harmoonia. Ei suuda kirjutada surevatest inimestest, põduratest vanakestest ja nälgivatest lastest, kes ripuvad ema rinna otsas, kus pole isegi verd enam järel. Kõik on kustunud nagu minu kirjutamise lootus. Sest ma ei suuda midagi kirjutada. Kõik tundub mõtetu, sest tuleb kord keegi ja ütleb, et see ei kõlba. Ja minu enesehinnag langeb maapõhja. Põrgusse elama koos saatana endaga. Ja ma olen halb ning kui ma juba kord maapõhja langen, siis saadan ka teie poolt terviseid Saatanale endale. Ja see, kui halb olen ma maa peal, selle võrra parem olen ma põrgus. Nii et põrgus kohtume. Seal kirjutan ma oma esimese geniaalse teose.