Nii et mõtle, mu arm,
kus valesti astusid.
Millist teed pidi pead tegelt käima?
Kui pole sul ausust, vaid sinu siiras arm,
pole sul elu, mida väärid.
Armastan aegade lõpuni vaid ühte,
mis sest, et vahel väidan teist.
Pole eales olnud kedagi teist,
kellele mu hing, mu süda ning
kaine mõistus kuulunud on.
