Autorite päevikud

oeh…
olin siis t2na teist p2eva p2rast Eestis k2iku t33l.
neil oli kohe yllatus mulle. uus tydruk, tutvustasin end kohe talle inglise keeles ja sii sta vastas, et talle oli juba 3eldud, et ma eestlane olen. see jahmatas mind esialgu, aga tore oli n2ha eestlast nende miljonite poolakate k3rval.
nu ja kui t2nane t33p2ev oli l2bi saanud, siis j3in paar drinki, mis kliendid olid mulle p2va jooksul ostnud. hiljem, kui bussiga koju s3itsin tulid igasugused imelikud m3tte p2he. vaatasin inimesi ja… k3ik olid end laup2eva puhul korralikult purju joonud…. ja siis vaatasin veel neid mustanahalisi inimesi ja ei saanud enam hetkeks aru, et mis toimub. ei oskagi enam seda seletada, et ka teie aru saaks vist. aga nende soengud ja riided ja asjad… stiilis, et n2ed l2ks juuksurisse aj ostis omale juuksed. tegelt vist nii ongi k3ige lihtsam 3elda, sest nii ju ongi. mitte midagi loomulikku enam, k3ik asjad on ostetud: juuksed, silmad, rinnad jne.

Lõpetasin taaskord lasteaia. Nägin sealset siirust, millest tundsin puudust. Rõõmustasin koos nendega õhupallide lennutamises. Nägin kuidas lapse silmadesse mahub maailm.. Kuidas iga vaade näitab hingelinnu liigutusi. Elu on imeline selles lootuste silmvaates. Hoida ilu elu muinasjutus…

Tegelikult on vahva, et Uku-Jaan, kes mind hommikul nägi, peatus ja ootas mind järgi, nii et me läksime koos koolimajja.

Kulutasin eile raha päris korralikult, ostsin surround-kõlarid. Suht lambist.

Hea heli on. Ei tea kas täna ostan helikaardi? Ei tohiks.

Hämmastav, kuidas kuuendale klassile meeldib poomist mängida. Seda sõnamängu. Aga nad on suht agressiivsed muidu: eile lõi üks poiss endale sirkli veeni. Õnneks oli see kogemata.

Ma ei saa aru kuidas mu seksikas kaelarätt koguaeg viltu keerdub.

Milline oleks küll elu, kui ma tunneksin, et õpilased tahavad õppida, suhtuvad positiivselt neile antud võimalustesse ja armastavad mind nagu õpetajat.

Elu oleks.. Teistsugune.