Autori laur päevik

Tegelikult on vahva, et Uku-Jaan, kes mind hommikul nägi, peatus ja ootas mind järgi, nii et me läksime koos koolimajja.

Kulutasin eile raha päris korralikult, ostsin surround-kõlarid. Suht lambist.

Hea heli on. Ei tea kas täna ostan helikaardi? Ei tohiks.

Hämmastav, kuidas kuuendale klassile meeldib poomist mängida. Seda sõnamängu. Aga nad on suht agressiivsed muidu: eile lõi üks poiss endale sirkli veeni. Õnneks oli see kogemata.

Ma ei saa aru kuidas mu seksikas kaelarätt koguaeg viltu keerdub.

Käes see nüüd on. Juustusulaleivad ootavad tegemist.

See loeng milleks ma end psühholoogiliselt olin ette valmistanud jäi hoopis ära.

Läksin siis Kai juurde oma arvutit puhastama, Erkin lasi mu sisse. Kõige räpasem oli klaviatuur. puhastasin kõik ilusti ära.

Kui toiteploki olin ära võtnud kasutas Anna Maria arvutikorpust ronimisväljakuna.

Läksin koju emaplaadidraiveriteplaati tooma ja siis tuli ostja mulle maja juurde. Küsisin talt, et ega tal kassiallergiat ei ole, ning kui ta eitavalt vastas, siis läksin tõin Pärli kaa autosse ja me sõitsime kõik koos Kai juurde.

MInu pettumuseks ei saanud Anna Maria ja Pärl just eriti hästi läbi. Alguses oli ohutu piir kaks meetrit, siis meeter ja siis isegi vaid pool, ent selle ületamisega kaasnesid küürud ja kõhinad. Nad üritasid isegi uriseda. Kui juba aega oli möödunud, siis üritas Anna Maria sõprust sobitada, ent minu teismeeas Pärl ei soostunud vastama millegagi peale koleda ilme ja kõhina.