Ehapunal, päikse poole, õrnalt noote tuksub süda
Üll läbikumav rüü, ta hellalt paitamas on nahka
Mu unistused lapsekingades veel-
Ooo..roosad kleidid, hõbe-tiibsed liblikad.
Neid ikka meelde tuletan ja naeran
Lõbusalt ja laginal,
Muretult kajada sel lasen.. üle mäe, alla orgu
Ehk kostub kaugemalegi veel-
On paradiisivärav poikvel, ligidal
Jalg kerge on, ta ruttab
Soovib kinni püüda päeva
Et ära tunda algus, see imeline faas
Kastene hommik ja päiksene aas
Nii kaunis, nii hell, nii soe
Justkui Sina, mu kallis,
Ikka pehmelt hõljumas kui haldjas
Kaunilt kõlada lubad hõikeil
Su kutse leebelt ümber neiu piha mähib end
Sa kirgi üles kütad taas - sel vastu panna
Kes suudaks, kes tahaks küll…
Viimaks silmad avan, Sa magad veel
Üleni hea, üleni minu kõrval
