Tekstid märksõnaga 'miniatuur'

Ta mängis ennastunustanult suveõhtuse metsaoja kaldal. Ajal, mil päike veel oma viimaseid kullendavaid kiiri läbi puuokste piiluda laskis. Poiss tantsis helkleva oja ees kaerajaani. Nii nagu peab – käed puusas ja puha. Ja üsna hästi tuli välja.

Tegelikult oleks ta juba ammu pidanud kodu poole teel olema aga ümberringi oli nii ilus, et poiss ei pannud loojuvat päikest tähelegi, aina naeris ja tantsis.

No poiss on ka alles 5-aastane. Metsa oli ta tulnud juba pärastlõunal, siis kui ema ja isa korraks linna pidid sõitma… tema aga ei saanud kaasa minna, kuna raha polnud nii palju. Ja üldsegi oli poisil vanem vend Mihkel, kes tema eest hoolitsema pidi. See 16-aastane vennaraas läks aga küüni oma mootorratast putitama ja siis lipsas pisike poiss kodust minema ning silkas metsa poole. Ta teadis,et ta ei tohi sinna üksinda minna. Aga seda rohkem ta sinna minna tahtis. Alles eile oli naabritüdruk Liisa õhinal jutustanud, mida kõike metsas näha võib – millised puud ja põõsad ning oravad on ning oh, kui ilus on oja kaldal. Loomulikult oli väike piiga luisanud,et seal üksinda käis…

plaan

”Seks on revolutsioon.”
”Revolutsioon mille vastu?”
”Praeguse ühiskonnakorralduse vastu.”
”Praeguse ühiskonnakorralduse vastu oleks ainuke revolutsioon tsölibaat.”
Angers teadis selle vettpidavust, kuid talle meeldis mõelda ja mõnikord ka öelda hipiaegseid asju. Asju, mis olid iseenesest idealistlikud, kuid aegunud ning antud ajajärgul otse vastupidised. Olevik oli tema jaoks sama ähmane ja puutumatu kui minevikki. Miks mitte siis neid kahte segamini ajada. Jah, ajad olid segased. Ja segased ajad nõudsid segaseid inimesi. Angers oli alati selle vastu olnud, et ajad midagi nõuda võiksid, kuid sügaval sisimas põrnitses ka temal see väike ebameeldiv Leplikkus, mis, tulemustest hoolimata, tegi oma tööd vägeva visadusega. Pealegi sobis Angers segase rolli vägagi hästi.

Politsei oli juba pikemat aega taga sõitnud, nüüd pani ta aga vilkurid tööle. Bob kahtles veidi, kuid siis keeras lähimasse õuealasse. Ta peatas auto, politsei tõmbas ennast tema kõrvale nii, et läbi aknaavade oli võimalik suhelda.
„Olete purjus, jah?”
„Misasja?”
„Olete purjus, jah?”
„Ei”
Politseinik seisatas nördinult auto, astus välja, võttis endaga kaasa suure joonistusploki moodi kaustiku ning hakkas märkmeid tegema. Tema partner viivitas natuke, väljus samuti ja seisis siis küsitleja taha.
„Te teete väljas suitsu. Teie naine tuleb koju. Kas ta tuleb vanglast või pangast?”
„Kuidas palun?”
„Teie naine tuleb koju. Kas ta tuleb vanglast või pangast?” kordas politseinik aeglaselt pilku tõstmata.

Kuningas:
On ütlematagi selge
hukatust ootab hoor
sõnaseletamatagi klaar
süüdi on ta ja lõpp on lool
ajage ogad kuumaks
vinna tõmmake nöör
saagige jalad otsast talt
pooge moraalidesertöör

Ingel:
jätke nüüd, aupaklik söör
pole ta ühtki desertöör
kõigest vana haiglane räbal
andke armu, ta seis on täbar
Ta vaim on nõrk
ta ei tea aega
Pole olekult sootukski kõrk
pigem lolli, vaevatud moega

Kuningas:
Mis õigust endale ta võtab!?
ta muuta ihkab korda
ja liblik - sa talle appi tõttad
ajage nad kõik lipuvarda!

Hoor:
Olen mees, ilmalik, vaene
ei palu ma raha, ei imet
see, millest jutt, pole ühtki taevne
puhas loogika keset suitsuvinet
kui vaid lubate, auväärne, viivuks
suudan tõestada teile leidu
mul tarvis vaid aset, hetke ja noort neidu