Tekstid märksõnaga 'tekst mõtetest'

Täna võiks olla see päev, mil kõik muutub. Mina muutun!…kuid ei, kõik on vanaviisi, täpselt nii nagu oli eile ja nagu oli üleeile - hommik on paljutõotav, kuid õhtuks on jõud otsas! palju kordi olen lubanud endale, et hakkan elama…kuid lubadused on jäänud vaid lubadusteks. nõrkus võttab võimust. jah, ma olen nõrk. nõrgem veel kui kevadine jää—-ma olen murdumas, kuid see pisike lootus hoiab mind veel hingamas. hoolimata kõigest, loodan ma veel.
Räägitakse, et välineilu pole üldse mitte tähtis, loeb vaid mis sul sees on. Paljud seda, aga tegelikult usuvad?!?…kas see ple mitte tühipaljas mull? Arvan, et inimene vajab iluks tasakaalu, mille moodustavad sisemine- ja välineilu. kui inimene pole rahul oma väljanägemisega, siis ei tunne ta end ka kindlana. … enesehinnang on nulli lähedane ning see muudab inimese vähem atraktiivseks.

Põlev leek pakub mu silmadele pimestavat valgust. Tulekumasse varjan täna oma näo. Loojuv päike peidab endas minu varju. Olen söetükike valgel lumel: tahmane ja määriv. Ma jätan endast templi ja kaon jäljetult. Läbi punase laterna on kuulda minu hüvastijätu vilinat. Ma matan enda pea unne, mu keha kattub helvestega. Kuid Sina tunned teed, kust mind leida, sest Sa tead, et mulle meeldib inglisillale jätta maha tardunud pilku… Ma olen kinni korgitud akvaariumisse, sinna, kust mind iialgi ei leita.
Minu jäätunud pisarad ei murra Su hinge, elu on Sind kasvatanud jäigaks, aga Su süda on aurav. Ainult Sina kuumutad mu hinge. Oskad valada tina kullaks.
Mulle meeldib piiluda Sind läbi päevalille, Su täiuslikkus muudab mind kellekski teiseks. Pikne ei paugu mu meeltes. Ma ei saa enam haiget, mind kaitseb rist mu rinnal.

Ma olen tasa ja kuulan Sinu seest tulevat vaikust. Seda näitad Sa endas varjatud kujul. Ma trotsin Su üksikuid sõnu. Vaatan merele ning kuulen, kuidas lained laksuvad vastu kaid. Nii mööduvad mu õhtud, tasakesi. Veedan neid otsides enda seest Sinu õnne, mida on minus palju, sest meil on kõik ühine.
Võimatu on olumatuks muuta ilusaid mälestusi, nad tulevad tagasi koos pisaratega, unustada ei saa olnud aega. Ma ei tahagi minevikku oma mõtetest kustutada, tahan kanda Sind alati kaasas, sest siis oled mu läheduses ja valvsa silma all. Oled minuga, igavesti.
Ma sain tänu Sinule aru, kui väärtuslik on elu. Sa näitasid mulle kõike, jään Sulle tänuvõlglaseks. Kuid keegi pidi minu kui Päikese Maa peale tooma. Sina tegid seda oma oleku ja olemusega. Ma olen Su järglane, oled mulle eeskujuks ja mina Sinu fänn. Ja ära iialgi arva, et ma tahan olla Sinuga kaastundest või silmakirjalikkusest, sest iga päevaga igatsen Sind aina rohkem. Ei saa kunagi arvata, et kõik läheb meie soovide mööda, palju on juhtunud ja olukord on diferentseerunud. Midagi ei saa jätta saatuse keerdkäikudesse, tuleb tegutseda ise ja enesekindlalt.