Karl ärkas hommikul, käis pesemas, sõi, pani mantli selga ja seadis sammud ülikooli poole. Ta nägi välja nagu tüüpiline Tartu üliõpilane: sall lohakalt ümber kaela, soni viltu peas ja kott üle õla visatud. Täna oli kerge päev. Loengud toimusid vaid ajaloos ja teoloogias.
Nüüd on kell viis. Karl seisab üksinda suure ülikoolihoone ees. Ta süütab sigareti ja mõtleb, mida edasi teha. Kodus ootaks teda ees sassis korter, tüütu korterikaaslane ja tühi külmkapp. Süüa ta põhimõtteliselt koju ei osta. Kuigi tegu on väga altruistliku inimesega, ei kavatse Karl oma korterikaaslase kõhtu täitma hakata.
Enda kõhu täitmise vastu pole Karlil hetkel aga vähimatki. Nii seab ta oma sammud Toomemäe juures asuvasse kohvikusse, tellib sealt prae ja klaasi piima ning mõtleb, et pärast sööki peaks siiski koju minema, et homseks filosoofia ettekandeks valmistuda.