Teosed teemal 'elu' autorilt Elbereth

Elu on üks suur näitemäng. Me ei ole tegelikult need, keda me mängime oma elus. Oleme tõesti emad, isad, lapsed, onud, kurjad ristiemad, kuid me ei ole need tegelikkuses, vaid selles suures mängus. Tahame olla keegi teine ja kogu aeg on vaja olla keegi muu ja võidelda mingi muu eksistentsi pärast, kui selle, mis meile tegelikult oluline on. Tahame lapsi, sest meile on maast madalast öeldud, et me peame oma sugu edasi kandma ja järglasi saama. Seega ei ole see meie enda tahtmine, vaid pealesurutud instinkt. On rumalaid, kes ei saa sellest aru, et tegelikkuses antakse neil valida kas elu või järgmine põlvkond. On tarku, kes teevad kõike omal ajal. Kumbad on siis eelistatud? Targad oma tarkuses või lollid oma õndsas rumaluses. Need naised, kes saavad varakult lapse, muutuvad lollimaks või küüniliseks. Nende elu jääb elamata ja nad klammerdavad mehe enda külge. Kuid mehed tahavad vabadust ja elu nautida kuni nende rumalusest tingitud elu hakkab neile korda minema ja esimest korda üle tüki aja avastasid nad leidvat endal aju. Siis on nad juba neljakümne aastased ja kleepuvad noorte tüdrukute külge. Aga pole mõtet ju noorust raisata. Kohe lapsi tegema koju ja mulle naiseks! Mis sest et meestel endil selline luksus juba ammu korda saadud ja teised ei tohi loomulikult isastega võrdsel tasemel olla.

Mässab…

On tormine öö. Sajab vihma. Meri vahutab. Mässavad lained löövad ennast vastu kaljut. Lained on hiiglaslikud. Nii suured ja jõulised, et võivad korraga terve kaubalaeva enda alla matta. Kuid laev pääseb ja sõidab mööda pekslevaid laineid edas. Ta polnud sõitnud miiligi, kui juba uus laine ta vee alla matab. Seekord ei tõuse enam laev merest. See suur pimedus tundub korraga veelgi pimedam.

Vihma kallab. Tundub, et kui see ei lakka, võiks vihmaveega terved ookeanid täita. Kuud ja tähti pole näha. Ainsatgi valgust siin pärapõrgus pole näha. Pilved katavad valgusallikad täielikult. Ebaõnn. Oleks vaid väikene täheke, mis valgustaks seda südametust. Äkki siis oleks see andestatav. Ei. Ainult vihm ja sügav vesi. Ja torm.

Tuleb järgmine laev, see on väiksem. Ka tema söövad suured elajad ära, kuid laev ei vaju põhja. Ei! Ta ei saa. Ta punnib ja tal õnnestub lainetele vastu hakata. Peagi tõuseb tema särav mast veepinnale nende ägedate õgardite vahele. Ta on võitnud selle raundi, kuid terve suur lahing on ees.