Vaikuses sajab lund
magavas linnas
jõulutuled,
tõuseb tantsija jalg
ja käsi,
jalal libiseb kleit,
valge nagu lumi
tõmmu tantsijanna seljas.
Vaikselt sajab pehmet
lund,
linn justkui magav,
kinni külmunud,
talveunes,
aga ühes südames
seal põleb leek niivõrd
põletav,
lummuses teda vaatamas
silmapaarid võõrad.
Valges kleidis tantsijanna
südametesse toob soojust
külmas…
