Teosed teemal 'inimesed'

1 peatükk.

Vaikselt tuul kandis lehti,tänavad olid inimesi täis, kuid keegi ei rääkinud, kõik ainult kõndisid ja ajasid omi asju.Esmapilgul näis kõik nii kena ja korras, äkki tõesti oligi, kes teab, aga üks mis kindel, oli nimelt see, et kõik lihtsalt kõndisid ja mõned üksikud isegi jooksid, nad jooksid oma saatuse, vastutuse, kohustuste ja kõige muu eest.Ja seda ei saa neile pahaks panna, keegi ei pannudki, kuna kellegil ei olnud aega teiste murede jaoks, kõigil oli oma muredegagi palju probleeme, või vastupidi, olid nii õnnelikud, et ei olnud ühtegi mure.Inimesi on igasuguseid, neid kes muretsevad koos muredega ja inimesi keda mured ei huvita, kuna nad on liiga mures, et muretseda nende teiste tühiste murede üle.Ning osa isegi on neid, keda lihtsalt ei huvita ja kas need on kõige õnnelikumad, kes seda teab.

Maria vaatas pabereid, mis tema ees laual kõrgusid. Isiklikud kirjad, mis viimase 12 tunni jooksul oli tema hoolealustelt ära korjatud. Maria oli puhkekeskuse „Dare Noi Pesca“ järelvaataja. Tegelikult oli tegu vaid hullumajaga, kus ’veetsid aega’ rikaste meeste sugulased, kes oli vaja kusagile ära saata. Naine mõtles tihti, kui irooniline oli paiga nimi, mis jäetud selle kohal asunud kloostri mälestuseks. Dare Noi Pesca – anna meile rahu. Ja tõesti, rahu oli ju garanteeritud neile, kes maja asukatega varustasid. Maria teadis, et nii mõnegi ärimehe salapäraselt kadunud abikaasa veedab juba mitmendat aastat siin, nagu ka paljude lapsed, õed, vennad, emad, isad.
Ta võttis hunnikust esimese kirja. Kõigil elanikel oli luba kirju saata ja ka saada, aga ainult juhul kui sisu oli piisavalt normaalne. Viisteist aastat olid Mariale õpetanud, et nii mõnigi ei taha oma sugulasest kuuldagi ning kirjade saatmine ei tulnud kõne allagi. Naine heitis esmalt pilgu kirja autorile. Violetta Cimino oli rahus veetnud juba seitse aastat. Tema isa, mõjuvõimas Arturo Cimino oli tüdruku 16-aastaselt hullumajja saatnud ning ülejäänud maailma jaoks teda enam ei eksisteerinud. Violetta oli autist, ent aastate jooksul oli ta õppinud teatud määral inimestega suhtlema ja taipas paljutki.