Kuningas:
On ütlematagi selge
hukatust ootab hoor
sõnaseletamatagi klaar
süüdi on ta ja lõpp on lool
ajage ogad kuumaks
vinna tõmmake nöör
saagige jalad otsast talt
pooge moraalidesertöör
Ingel:
jätke nüüd, aupaklik söör
pole ta ühtki desertöör
kõigest vana haiglane räbal
andke armu, ta seis on täbar
Ta vaim on nõrk
ta ei tea aega
Pole olekult sootukski kõrk
pigem lolli, vaevatud moega
Kuningas:
Mis õigust endale ta võtab!?
ta muuta ihkab korda
ja liblik - sa talle appi tõttad
ajage nad kõik lipuvarda!
Hoor:
Olen mees, ilmalik, vaene
ei palu ma raha, ei imet
see, millest jutt, pole ühtki taevne
puhas loogika keset suitsuvinet
kui vaid lubate, auväärne, viivuks
suudan tõestada teile leidu
mul tarvis vaid aset, hetke ja noort neidu
