Teosed teemal 'narkootikumid'

“Kingi mulle vaid üksainus suudlus.”
“Ma ei saa.” sosistas naine.
Mees vaatas naist lummatult. Ta ei olnud solvunud, vaid haaratud tema üllameelsusest.
“Palun. Sa oled muidu piinades oma elu lõpuni.”
“Ei. Oma elu lõpuni ma kahetseks seda.”
“See on õige…” sosistas mees, “See on su tahtmine.”
“Ei ole… Ma ei suuda.”
“Sa tahad, seda on su silmadest näha.” Mees haaras naisest kinni. Ta jälgis ta silmi, mis olid kartlikud kui hiirel.
“Ei… Ma palun sind. Ma olen nõrk praegu. Palun, ära tee seda.”
Mees laskis naisest lahti.

Ingel istub oksal ja kõigutab jalgu. Tema juurde ronib Saatan, sosistades: “Sa armastad mind!”
Ingel vaatab Saatanale otsa ja lausub õrna häälega: “Kuidas ma saan sind armastada? Sa ei tea, mis see ongi.”

Lucius püüdis end toetada esimesele ettejuhtuva kindla pinna najale ning jätta samas Mariale mulje, et kõik on siiski veel hästi. Lahtikäiv aiatool ägises, kui sada kilo lihasmassi sellele peale vajus.
„Kallis? Mis lahti?” kostus temani Maria murelik sulnis hääl, justkui oleks tooli kaeblik vigin reetnud naisele kõik, mida Lucius oli lootnud enda teada jätta. Ta ohkas ning sulges korraks silmad, et neid valgusest säästa.
Kõik vihises mööda, kõik ilusad hetked, kõik pettumused, kõik mured, segatuna kokku veidraks, kuid ometi nii korrastatud segapudruks. Esimene päev koos Mariaga, nende metsikud koos veedetud päevad ning veel metsikumad ööd. Luciuse esimene kohtumine „jumalannaga”, esimene süstlatorge ning see meeletu joovastus, kui tuline vaim ta sooned täitis.

See oli ilus päev. Hommikul säras päike ja kõik tundus olevat kõige paremas korras. Tundus, et maailm on nii ilus. Sel hommikul armastasin ma elu. Ma ei uskunud, et miski seda tunnet rikkuda võiks.
Ma olin armunud. Armunud Tema hallidesse simadesse ja pehmetesse huultese. Tema suudlus, see oli nii joovastavalt õrn ja hooliv. See, kuidas ta eelneval õhtul mind hoidis. Ta ütles, et armastab mind. Ta lubas, et ei lahku must iial. Ta lubas, et ei jäta mind enam iialgi üksi. Ta ei pidanud oma lubadust.
Veetsime päeva koos. Jalutasime käsikäes pargis ja sõime jäätist. Õhtul saatis ta mu koju. Ühel ta sõbral oli sünnipäev. Pidu toimus kuskil maakohas, linnast mõnikümmend kilomeetrit eemal järve ääres. Ta ütles, et see on ilus paik. Lubas mu kunagi sinna viia. Järjekordne lubadus, mida ta murdis.