Teosed teemal 'vaikelu'

ka sitanirest fekaalide haual

välja võib lugeda luulet,

häbelik pissi prillaual

lauluks muutub mu huultel.

Süda on seiskund ja tunne on õdune
põõsaste vahel ma peidus.
Uhke on üksindus, lesin ja kõdunen,
keegi ei ole mind leidnud.

Kollased tuled mu tänava foorides
vilguvad, trammi ei tule,
pisar on laagerdund põse peal poorides
juustesse lind poetanud sule.

Taevas on kõheldes paigale jäänd,
pilved on väsind ja valged,
lombid on nördinud, neid katab jää
kustunud konid neil palgel.

Põõsast end ilmutab pulstunud peni,
huvi mu vastu ei salga.
Tuleb ja jõuab mu saabasteni,
tuleb ja kergitab jalga.