Teosed teemal 'loom' autorilt siim

1.
Mattiasel ei olnud voodit. Madrats elutoa põrandal asendas sängi. Kuigi tuba oli korteri ainuke ruum peale köögi ning vannitoa ja täitis tehniliselt ka magamis- , külalis- ja söögitoa üleasndeid, jäi ta Mattiase silmis siiski elutoaks. Põhiliselt seetõttu, et aknast vasakut kätt seisis aeganäinud diivan ning paremal lõpmata näotu, aastakümnete jooksul eeldatavasti tumepruunist kollakasbeežiks pleekinud ning ehedalt nõukogudelik sektsioonkapp. Nii tukkuv diivan kui koletis-sektsioon kuuluvad teadupärast aga iga korraliku postsovietliku inimese alateadvuslikku ettekujutusse elutoast. Eriti veel paneelmaja omast. Järelikult pole vähimatki panna imeks faktis, et Mattias tuba, vaatamata tema multifunktsionaalsusele, siiski elutoaks nimetas.

Keset tuba oli endale koha leidnud just seesama eelnimetatud madrats, mis täitis noormehe sängi kohuseid. Kui enamus mööbliesemeid või sisustuselemente ei saa mitte kunagi kelkida värvika mineviku ja laia maailmapildiga, siis erinevalt tavalisest mööblist oli Mattiase madrats rännanud koos peremehega vapralt ühest kohast teise. Temal oli ööbitud erinevates korterites, koolides ja koridorides, vabas looduses ja linnatänavatel. Peale kõiksugu huviatavate kohtade oli madrats kokku puutunud ka erinevate inimestega. Kui palju isemoodi käsi, jalgu, selgu, rindu ja tagumikke oli end õhukesele poroloonikihile puhkama või lõbustema sättinud.