Teosed teemal 'elu ja surm'

Keset valget ruumi asetseb valge laud, mille taga istuvad kaks meest, üks kannab valget ülikonda, teine musta rüüd. Nad mängivad kaarte, mäng on arusaamatu ja loogika vastane, ometi peegeldub mängijate silmadest sügav keskendumine ja sihikindlus. Lae all hõljub õrn suitsuvine, hoolimata sellest ,et kummalgi mängijal pole sigarit näpus.
Ruum, kus mäng aset leiab, on hele, kõik on valge ja puhas. Peale laua ja kahe tooli ei ole toas midagi, aknaid ja uksi ei märka ka kõige vilunum silm. Seal on rahulik ja vaikne, ainus, mis siin võib ärritavaks muutuda, on su enese alateadvus, mis enneolematu jõuga surub su hingele patud, mida sa pole sooritanud. Ka kõige süütum inimene muutub siin koletiseks, hoolimata sellest, et keegi ei mõista kohut, keegi ei süüdista ega kritiseeri. Selles paigas muutub inimene iseenda vaenlaseks ja hukkamõistjaks, siin on kõik kõiges süüdi.