Teosed teemal 'armastus'

meie varjudes kasvavad
mustade varjudega roosid
meie karjetes varjavad
end pangaröövlite noosid
meie suudluse taha
end peitnud on arooniapõõsad
meie sileda naha
hoiavad kallid ihupiimad rõõsad
sära meie silmades
loob üks igaõhtune porgand
tervist lörts-vihmastes ilmades
toob suzuki vitara grand

Ma kardan, et jään sinust ilma.
Ma ei taha seda.
Ma ei taha olla see sama üksikult uitav hunt, kes ei leia oma õiget asukohta.
Ma armastan sind, sa tead seda.
Siiski ei anna sa endast märku, ei mingisugust, ei ainsatki telefonikõne.
Isegi minu meilbox seisab tühjana. (Ainult rämpskiri kopitab juba mitmendat päeva.)

Ma hakkasin meenutama iga viimastki koos oldud hetke.
Mälestused - need on ainsad millele ma veel toetun.
Mäletan, kui kohtasin sind esimest korda.
Siis mulle ei lugenud, kas olid minu oma või ei…
kuid ajapikku olen õppinud sind armastama kui mees…
armastama ja usaldama kui sõpra, rohkem kui sõpra - mõttekaaslast.
Kuigi viimasel ajal on meie mõtetevahetus olnud veidi napivõitu.
Aga mis sest - võib-olla on see aeg otsas.

Ma ei taha, et me tülitseks ühe teetassi või kahvli pärast.

Tere, mu kõige kallim.

Kui mõtled, hirm südant pitsitamas, et see on hüvastijätt, siis on Sul jälle kord õigus. Oled alati taibukas olnud. Kirjutan seda kirja Sulle, et öelda hüvasti. Just nimelt hüvasti, sest viimase testamendina jätan maha ainult selle. Mis edasi saab, seda ei tea ma täpselt veel isegi, kuid kirjutan siia nii palju, kui südametunnistus lubab ja mõistus võimaldab. Mis mind sedasi arvama pani… Tegutsema nõnda, nagu peagi tegutsen? Kes teab? Kas teadsin ma isegi, enne kui kohtasin seda… ilmutust. Märki iseenda südamest, et aeg on minu jaoks valmis erandi tegema.
Tuba on täis paksu viirukiaroomi. Oopium. Kui päris kraami saada ei ole, siis tuleb rahulduda selle aistinguga, mida mälestused sulle pakkuda saavad. Meenutan ka meie häid hetki, mida ei olnudki nii vähe, kui sa minu jutust arvata võiksid. Arvad niikuinii, sest sa ei saa aru. Aga see ei ole enam minu vastutusel. Mälestused joovastusest, õnnest ja segadusest, mis mind sinu järelmõjuna alati valdab.

“Mul pole sind enam vaja, ütles Esimene.
Mine ära, ma ei vaja sind, ütles Teine.
Sa oled minu jaoks surm, ütles Kolmas.”

Nõnda kadusid maailmast emotsioonid, lootused ja usk. Minu usk, minu emotsioonid ja lootused.
Mäletan, ei, tõden, et sellest on omamoodi muster kujunenud. Elades elu pessimistlikus optimismis, kus sa ei saa kelleltki loota muud, kui ainult kõige hullemat ning ainult meeldivalt pettuda, on kuidagi lihtsam. Ja isegi põnevam.
Siis saan endale alati öelda - mis ma ütlesin, sest ma tean juba ette ära nende lootuste rumalust, nende petlikku headuseillusiooni.
Täna kõndisin rabiseva vihmasaju niiskes rüpes ning mõtlesin, mis on armastus. Mis on hoolimine. Kas ma üldse olen kunagi nende tunnete tõelisest olemusest aimu saanud. Viimati kui sind nägin, kõik näis nii idülliline, tundus, et sa tõesti hoolid minust, kuid see illusioon paljastas end peagi. Ma ei suutnud näha, kas sinu suure armastustuhina oligi siis põhjustanud süütunne või miski muu, ei suuda ega julgegi senini täpselt aru saada. Nõnda ma siis ei mõtle sellele enam, sest teadmatus on õnn.

Volangid selle kauni naise
jalgadel ja õlgadel,
selle reeturliku kuunaise pilk,
tema kõnnak ja olek nii kõrk.
Ta naeratab mulle,
juba kaugelt kui tuleb-
ma naeratan vastu,
süda hüppamas õnnest.
Kuninganna naeratas mulle.
Tema reeturlik pilk mulle räägib
kauneid valesid
ja ma usun.
Ta saab, mis tahab
ja minust saab õhk,
mida tema ei vaja.
Teine kord ei tee väljagi ta,
kui möödun ma-
naeratan,
mõistmatu pilgu vastu saan.
Kuunaine on külm!
Kui mind kallistab ta,
nii soe tundub ta,
aga seest külm on ta,
kuunaine ta…

rõivaid kapitäis
ja kummutis on patud
kuhu panen sinu?

Armastan su silmi,
su aukuvajunud põski
ja seda tobedat vesternifilmi
ning seda, et su püksid on lõhki.
Su kulunud särki
ja lillat vaipa
ning seda lolli kaadervärki
ja purgis olevat konnalaipa.
Su katkiseid huuli
ning külmi käsi
ja kopsu läbinud kuuli;
seda et iial minust ei väsi.
Armastan su karvast naba
ning su trimmis kõhtu.
Seda, et su perekonnastaatus on vaba
ja su habemeajamisvahtu.
Ning neid tobedaid lõikelilli
su täditütre haual.
Su varbal lõhkenud vesivilli
ja kassitopist köögilaual.
Su totakaid nalju
ja seda, et sa armastad mind
just niisama palju,
kui mina armastan sind.

…Sky is so far from me
Heaven is even more
Bloodflakes are falling down on me
And the clock is almoust four

I cant help thinking about you
But you just know how to block
I feel like hell right now
Just shut up and fuck

My head is turning around
You wait…but I don’t know what
Im so deeply-madly drowned
Let me into your life – I beg that

I want to say to you so many things
But that’s the sad part of me –
I can’t accept others opinions
This is what no one can see

You had a bad past
So what – I did too
But happyness is something that doesn’t last
Even if you pray for it to

I can’t be like her – I won’t be like her
I just love the way you are
Me and you – we could be together
We just have to pass the “war“…

Ehapunal, päikse poole, õrnalt noote tuksub süda
Üll läbikumav rüü, ta hellalt paitamas on nahka
Mu unistused lapsekingades veel-
Ooo..roosad kleidid, hõbe-tiibsed liblikad.
Neid ikka meelde tuletan ja naeran
Lõbusalt ja laginal,
Muretult kajada sel lasen.. üle mäe, alla orgu
Ehk kostub kaugemalegi veel-
On paradiisivärav poikvel, ligidal
Jalg kerge on, ta ruttab
Soovib kinni püüda päeva
Et ära tunda algus, see imeline faas
Kastene hommik ja päiksene aas
Nii kaunis, nii hell, nii soe
Justkui Sina, mu kallis,
Ikka pehmelt hõljumas kui haldjas
Kaunilt kõlada lubad hõikeil
Su kutse leebelt ümber neiu piha mähib end
Sa kirgi üles kütad taas - sel vastu panna
Kes suudaks, kes tahaks küll…

Viimaks silmad avan, Sa magad veel
Üleni hea, üleni minu kõrval

Siin ja praegu
Sinu meeleheaks
Riidesse panin end kui libu-
“Punaste tänavate sädelev teemant”
Närimisest luitunud huuled..
Peaagu elutud, enam mitte uued
See polnud Sina, ma ise kaasa aitasin
Et rohkem olla hoor,
Olla nagu sulle meeldib
Olla nagu need, keda paariks tunniks kaisutad,
Siis minema põikad-
Sinna läeb Su teenit raha,
Su iha ja Su keha
minule jäävad
päevad, ilma rõõmuta
Ja Ööd,
ilma armastuseta
Just nagu praegu…
Kunstnahas, ülelõhnastatult
Alandlikult ootan meest
Minu meest..
MINU,
Kes ta naudib teise naise ihu
Tema lõhna, närtsutatud ilu
Ja kasutatud linu

Kallis,
Sa tegid minust
Pigilinnu