Märka märke märkamisest,
pakimakarone keetes,
ära väsi ärkamisest
südalinnas aega veetes,
märgi ära tärkamisest
oma tõelist palet reetes
vaiksest uduhommikusest
häbelikku pilku peites…
Iseenda kummastusest
silmini ses vees kui seistes
vihkamisest, armastusest,
hingesöövast meeleheitest,
puudumisest, kuulumisest,
nukralt väsind silmavaatest,
kindla meele teesklemisest…
kurdistan end kurtmisest.
Märka märke märkamisest
üllatusest üllatunud,
õppida saab eksimisest???
Mõistus mõtteist küllastunud.
Ning ei pane punkti loole,
veidi nagu suudlus suule,
kirge palju, mõtet vähe,
uinumine meelest läheb.
