Tulin just reisilt. Megahea oli. Lihtsalt mõnus. Terve päev mängida tennist, bowlingut, piljardit, käia ujumas, joosta. Eluhea spordipuhkus. Ja minu närvid said ka tervemaks. Ma arvan, et suudan nüüd tugevam olla. Kuigi veidi imelik oli Soomest tagasi tulla. Soomes on kõik nii rahulikud ja mingeid tibisid kontsakingadel ning beibetamas ju igapäev ei näe. Nood on seal suur haruldus. Aga Tallinnasse jõudes oli kõik kuidagi jälle tavaline - tahad jälle kuhugi minna, midagi teha. Peaasi et saaks jälle tõmmelda. Ei viitsi hästi enam. Miks ei võiks elu Tallinnas olla samasugune nagu Helsingis?
Aaa muideks… ma sain aru Soomes, mida ma tegema pean. Ma pean endale aega andma ning proovima midagi muud. Kui see on tehtud, alles siis saan ma otsustada mida ma tegelikult tahan.
Igastahes… kirjeldaks paari päeva mis seal oli.
Hommikud hakkasid sellega, et meid äratati üles ning kohe peale seda oli söömine. Siis arutasime oma päevaplaane. Šoppasime kuurordile lähedal asuvates linnades, käisime ka kaugemal maasikaid korjamas ning söömas. Muidugi ei sisaldanud meie elu linnakära ega kaugeid bussisõite. Mugavused, mida vaja läks, olid alati olemas.
Kõige huvitavam oli igapäevane spa-külastus. No kuna seal oli saun suht meeste poole peal ning naised ei ole nii suured saunahuvilised, siis mina ja mu sõbrannad ning vend pidime seal käima. Paljad mehed tiirutasid edasi tagasi, ühest saunast teise. Kuid meil tüdrukutel oli lõbus, kuna mõnikord olime me ainsad naised saunas, rätikud ümber istusime ja vatrasime oma igapäevajutte. Ei muidu ei oleks mitte midagi saunas käimise vastu, kui ainult neid kiimas mehi seal ometi vähem oleks olnud.
Ma õppisin tennist mängima. Tuli välja, et see ei olegi nii raske mäng - peab ainult reketiga palli tabama. Kuid pahatihti lendas pall ka igale poole mujale, näiteks kellegile vastu selga või kõhtu. Või siis lambi peale, mis asus kümme meetri kõrgusel.
Aga see vaade oli tõeliselt maagiline. Majake järve ääres, järve taga aga kõrgub okasmetsaga mägi, kus talvel on suusakuurort. Õhkkond on nii rahulik, et sa võid kuulata iseenda hingamist. Täielik lõõgastumine ja ma olen nii õnnelik selle õle, et sain käia. See linnakära hakkaski ära tüütama…