eiiiii

Mida siin kahetseda on? Ma saan aru, et Sina ei taha valetada ja mina samuti, kuid mis on olnud on olnud. Kahetseda pole midagi. Vaid tuleb edasi elada kuidagi iseendaga. Praegu on mul küll kõrini sellest mängust. Ma ei jõua enam. Tahaksin sind näha, siis ma tean, et kõik on korras, kuid ma ei saa, sest ma ei taha sind enam tüüdata. Ma ei jõua. Mis sest et minu süda on raske ja ma tahaksin kohutavalt mured pudelisse uputada.
Miks me ikka tegime nii?
Miks? Miks ometi on see nii halb tunne? Miks? Ütle mulle. Ma ei kahetse, aga mulle ei meeldi see tunne, mida ma praegu tunnen. Justkui oleksin maailma ebamoraalsem inimene. Ta vist teab seda. Sellepärast ta ei tahagi midagi minuga. Aga ma ikka pingutan. Ikka ma ütlen: Ma armastan sind! Ja mõtlen iga sõna, mida vaikselt sulle kõrva äärde sosistan. Sest mul oled sina ja meil on koos hea olla.
Miks ma siis pidin nii tegema? Võib-olla oli see vajalik minul arusaamiseks, et ma ei tohi mitte kellelegi enam kunagi haiget teha. See on valus ja vastik. Endal on paha olla ja kõigil teistel ka.
Aga sina tahtsid seda sama palju kui mina. Sa ei tõrjunud mind tagasi, kuigi ma kahtlesin. Me olime täis. Ja sina oled minusse armunud. Kuid ma ei tea, mida ma tundsin. See vist oli vaid hetkeline meeleolu. Vaid täis olek ja vanad tunded, mille põhjal me orienteerusime. Ma ei saa. Ma tunnen, kui sa mõtled minule, sest siis ma tean, et ma tegin midagi valesti. Midagi väga halba, mida ei anna parandada ega korda seada. See ei ole mustand, vaid puhtand ning ma tahaksin väga, et ma saaksin selle ära hoida. Kuid ma ei suuda vaadata tema ilmsüütudesse silmadesse ja mõelda: Mis saaks siis, kui ma talle ära räägin. Ja siis ma mõtlen seda sinu koha pealt. Sulle ei andestaks ta seda eal. Miks ometi pidime me nii kaugele minema? Ma loodan, et me unustame selle igaveseks. Et see oli lihtsalt üks suur auk ja mälukaotus, mitte see, et me tegime midgai lubamatut. Aga ma tahan kõige rohkem maailmas seda, et tema mulle selle andestaks. Ülejäänud on minu jaoks suva. Ükskõik minust endast. Mul on lihtsalt nii kahju. Nii halb on olla selle pärast. Sest ma mõtlen ka sinule. Ja sellele, mida me tegime.
Olgu ma ei kavatse ennast rohkem korrata, vaid ütlen, et küll meie elutee valib meile kas taevas või põrgu. Enamus meist lähevad põrgu.