Ma ei rääkinud talle kunagi, millal on mu punased päevad. Selle arvelt saab ta toriseda, et jälle ei saa. Ürita siis mehele viidata, et see on loomulik, kuid tema teeb iga kuu sellest suurema numbri kui naine ise. See on üks viis naist rünnata ebaloogilisusega – just nimelt rünnata, sest naised on kurjad, et neil on punased päevad. Ning traditsiooniliselt on naised õelamad ja hormoonirikkamad nendel päevadel. Mees tahab sellega ka naist välja vihastada, sest kui mees saab naise üle domineerida ja halvasti öelda, siis sellel perioodil on see võimalus täiesti olemas. Ja premenstruaalne sündroom on mõeldud välja meeste poolt, kes ei suvatse ega viitsi oma naist kuulata ning naise ainus väljapääs on endale haigus välja mõelda. Või siis teevad seda arstid. See on suuresti seotud depressiooniga.
Jääb vaid küsimus: kuidas saab siis naine eksisteerida mehe kõrval ja mees naise kõrval, kui nad isegi väiksemate asjade puhul üksteist üritavad välja vihastada?
Lihtne vastus: domineerimine. Mõlemad tahavad olla need, kellel püksid jalas on. Probleem oleks isegi lahendatav, kui mehed ei võtaks naise domineerimist südamesse, samal ajal aga olles haritud. Et siis nii poistel kui ka tüdrukutel võiks olla 13 klass, kus nad õpivad, kuidas üksteisega hilisemas suhtes hakkama saada. Samuti kuidas pere planeerida, kuidas mees saaks naisele toeks olla lapse ootuse ajal, kuidas naine peaks mehega käituma. Seal saaks tuua näiteid ajaloost, isegi kiviajast. Sest nähtavasti kool on ainuke, kus noored inimesed takust saavad.
Igastahes, mehed peaksid austama naist ja naised meest. Naised ei ole loodud suhet domineerima – ok, vb mõned on, aga enamus tahab, et mees teeks esimese liigutuse. Sellepärast jäävad enamus suhteid ära, sest tänapäeval on naisõiguslased teinud naised tugevamaks kui nad tegelikult peaksid olema ja on. Tõsi, naisel peaksid olema samad õigused, mis meestel – nagu ka mustanahalistel peaksid olema samad õigused mis valgetel. See on humaane. Aga mees ei pea ootama, kui naine talle järele jookseb ja naine ei peaks mehele järele jooksma, sest see rõhutab vaid naissoo vähest austust iseenda vastu. Naine on ilu ja tarkus ühes kehastuses. Sellepärast meid armastataksegi. Jah, osa mehi vastaks selle peale, et tissid ja tagumik on ikka kõige olulisem. Nii, ja kus see austus naiste vastu siis mängu tuleb? Võib-olla pärast järgmist õlleklaasi?!
Inimesed on muutunud õelamaks, sest maailm hakkab vaikselt koost lagunema. Ühiskond on jõudnud kinnisesse ringi ning naised ja mehed saavad aru, et pole enam millegi muu kallal võtta, kui üksteise, aga jääb kõige olulisem fakt – soo jätkamine. Selle nimel tehakse palju ära, aga ükskõik kui madal või kõrge eesmärk see ka ei oleks, tekib paratamatult küsimus: mida näevad siis lapsed, kui emme ja issi kogu aeg kaklevad, abielu lahutatakse ja pereväärtused kaovad? Lapsed jäävad maailma hoole alla.
Mõndades riikides sureb iga päev sadu lapsi. Selle võrra on meie ühiskonnad paremad, kuid me ei võta arvesse kui vedanud meil on, et me saame kasvatada üles oma lapsed. Vanemad ei peaks kunagi matma oma lapsi („Sõrmuste isand – kaks kantsi“ Tolkien), aga kahjuks see on reaalsus, mis toimub sellel planeedil nimega Maa.
Aga on ka hästi üles kasvanud lapsi, kelle väärtused pole muutunud, vaatamata oma piiratud lapsepõlvele. Samas need, kellel on vaid üks vanem, nendel on elu missioon järgmine: olla hea ema või isa, et korvata oma puudujäägid. (Shane Dawson; www.youtube.com)
Alustasin juttu naistest ja lõpetasin väga kurbade teemadega. Hmm… nojah siis. Aga teema lõpetuseks tahaksin üles märkida selle, et mina tahaks meestest väga lugu pidada, aga ometi pean ma end vahel selleks väga sundima. Ja vahel tahaks naistele öelda – kas sa ei tahaks ära lõpetada oma mehe solvamist? Midagi on järelikult valesti, sest mehed ja naised ei ole enam loodud koos elama. Kuigi ometi otsib iga inimene, vaatamata oma soole, siin maailmas armastust.