“Kingi mulle vaid üksainus suudlus.”
“Ma ei saa.” sosistas naine.
Mees vaatas naist lummatult. Ta ei olnud solvunud, vaid haaratud tema üllameelsusest.
“Palun. Sa oled muidu piinades oma elu lõpuni.”
“Ei. Oma elu lõpuni ma kahetseks seda.”
“See on õige…” sosistas mees, “See on su tahtmine.”
“Ei ole… Ma ei suuda.”
“Sa tahad, seda on su silmadest näha.” Mees haaras naisest kinni. Ta jälgis ta silmi, mis olid kartlikud kui hiirel.
“Ei… Ma palun sind. Ma olen nõrk praegu. Palun, ära tee seda.”
Mees laskis naisest lahti.
Ingel istub oksal ja kõigutab jalgu. Tema juurde ronib Saatan, sosistades: “Sa armastad mind!”
Ingel vaatab Saatanale otsa ja lausub õrna häälega: “Kuidas ma saan sind armastada? Sa ei tea, mis see ongi.”
“Tean. Sind ma armastan. Ihaldan sind nagu kõrb januneb vee järele. Nagu leek nõuab hapniku ja nagu mees naist. Nii tahan ma sind.” lausub Saatan.
“See on vale.” ütleb Ingel ja ronib oksalt alla. Tema pehmed juuksed puudutavad Saatana ihu, kui ta temast möödub. Ingel kõnnib paljajalu murul, lenneldes suliseva jõe äärde. Ingel istub kivi otsa. Saatan vaatab teda ning läheb ta juurde. Ta põlvitab Ingli ette ning võtab ta jalgadest kinni. Ta vaatab talle oma tumedate silmadega otsa ning sositab: “See on õige. Sina oled püham kui mina ja mina armastan sind.”
“Sellepärast ma ei saagi ega tohi.”lausus Ingel ja vaatas kaugusesse.
“Aga…” Saatan ei saanud midagi öelda, sest Ingel kattis ta suu oma õrna käega. Saatan vaatas Inglit. Seejärel ta langetas oma pea ja suudles põletavalt Ingli kätt.
“Miks sa valmistad mulle piina? Miks sa ei lähe?” sosistas Ingel.
“Sest ma armastan sind ja janunen su järgi.”
“Aga mina…”
Saatan tõusis püsti ja puudutas Ingli nägu. “Sa oled headuse kehastus. Me oleme vastandid. Sa oled püha ja mina sinu õnne maailma ees avatud, kui väike kaitsetu laps.”
“Vaiki. Sa ei tea, mida sa räägid. Sa oled kuri, sinu meelad jutud ei kõiguta mind. Sa tahad mind meelitada vaid oma riiki patuseks. Sa ei hooli tegelikult headusest.”
Saatan pöörab Inglile selja ning lausub vaikse häälega: “Armastus on see, mis mind muudab. Ma tunnen, kuidas see kasvab. Sina oled see, kes teeb mulle haiget. Sa oled halb mu vastu. Sa ütled, et ma ei tunne midagi.”
“Sinu tegusid ei maksa uskuda.”
“Ja armastus… - kas sa seda usud?”
“Jah, usun. Aga mitte sinusse.” Nende sõnade peale kadus Ingel, jättes endast järgi vaid lilleõie. Saatan korjas selle üles.
“Jumal, anna andeks mu patud. Anna andeks mulle see, et ma sügaval sisimas usun teda. Ma tean, et ta on pettur ja kõik temas on vale, kuid ma usun, et temas on kuskil sisimas see headus, mida ta väärib. Miks ma ometi olen nii hea ja naiivne?”
Sa rebid mu südame pooleks.
Sa ei hooli sellest põrmugi.
Kui ma sind armastaksin, siis ei saaks ma eales õnne.
Me ei saa koos olla.
Sa tead seda.
Miks sa siis ikka veel mõtled mulle.
Heida mind oma südamest välja.
Sest nii on parem meile mõlemale.
Nii on parem kõigile.
Ma ei tea, mis pärast juhtub.
Ma ei tea, kui kaua me suudame teeselda.
Kuid ma ei suuda oma südant uuesti sundida kõike seda teekonda läbi käima.
Vihka mind, nii on sulle kergem.
Aga ära pööra mulle mitte kunagi tähelepanu.
Haihtu või muutu.
Mine. Laseme end vabaks. Igavesti.
Anname andeks üksteisele.
Ma ei hakka igatsema olnud aegu, sest need on liiga kallid.
Ma ei hakka sind uuesti võrgutama,
sest sa ei vääri halba.
Ma lihtsalt ütlen, et tahan rahu ja vaikust.
Tahan, et sa oleks olemas, kui vaja,
kuid ei eales rohkem kui…
Ma suudan armastada vaid üht.
See mäng oleks mõtetu ja ebaaus.
See kestaks igavesti.
Kas sa usud mind kui ütlen, et olen nõrk?
Usud sa minusse ja kaotad mälestused minust igavesti.
Sest mina enam ei usu.
Ma ei usu, sest armastus võtab minult jõu.
See võtab minult au ja headuse.
Nii et palun, jäta mind ja mine.
“Viimane suudlus!” Palus Ingel ja Saatan võttis ta hapra keha enda jõulisse embusesse. Keset ruumi ja aega, keset Universumi mõistmatust, nende kehad liibusid üksteise vastu, nende huuled olid koos. Nende silmad särasid ning südamed olid hetkeks õnnelikud. Nad ei hoolinud millestki, vaid joobusid üksteise kehast, huultest ja rõõmuhetkedest.
Sel hetkel, kui halvas hakatakse nägema head, muutub Maailm. (Selleks on vaja tarkust, tugevust ja armastust.)