ja nii ongi?
selline mulje jääbki?
väga pealiskaudne. lahterdamine on erakordselt nõme.
ja nõme on rääkida teemast, millest mitte midagi ei teata.
Näe inimest!
NÄE INIMEST!
Vaata inimest, näe teda, piilu tema sisse, otsi, tunneta, leia!
ära lahterda esimese silmapaistva asja/nähtuse/iseloomuomaduse/vms põhjal. NÄE teda, vaata teda.
igaüht tegelikult.
ka oma klassikaaslast, kellega oled 12 aastat koos olnud. Vaata, näe teda. näe inimest, mitte tema varju või kesta.
“miks sa mind vaatad?”, küsib inimene… “selleks, et näha, kes sa oled” , vastab teine. inimene.
nii sarnane ja yet nii erinev.
Näha inimest. täh sulle, loheneitsi.. :)
Ma vaatan sind, ma teen seda tagamõtteta, TAGAMÕTTETA, lihtsalt SINU nägemiseks. SINU! mitte su kesta, mitte su vigade või heade omaduste nägemiseks. vaid SINU, su sisemise inimese nägemiseks.
NÄHA inimest.
kes seda ei püüa, ei tungi tegelikult inimese olemusse.
kes ei mõista inimese päritolu, ei mõista inimest.
kes me oleme?
kust tuleme?
kas oled lihtsalt elluärganud mängukaart Frode kujutlusest?
või eksisteerid päriselt?
kes ja kus on Jokker?
küsimused. on ja jäävad.
Jokker küsib, Jokker tahab, Jokker leiab.
ole see.
näe ja otsi, püüa ja leia. TAHA.